Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?

juhtimine, karjäärijuhtimine, organisatsioonikultuur, töö otsimine, töötajate rahulolu, värbamine
/

Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?

Olen aastaid talente otsinud, intervjueerinud ja hinnanud. Hiljuti olin aga esimest korda hoopis teises rollis – üks kandidaadi mentoritest ligi kolm kuud kestnud rahvusvahelises värbamisprotsessis.

Kandidaadiks oli oma valdkonna tippspetsialist, kes liikus järgmise sammuna rolli, kus tal tuleb teha rahvusvaheliselt koostööd tippjuhtidega ning olla neile oma valdkonnas strateegiliseks partneriks.

Minu ülesanne ei olnud teda hinnata. Olin üks neist inimestest, kellega ta sai oma mõtteid, kahtlusi ja intervjuudel toimunut läbi arutada.

Võiks arvata, et oma valdkonna tippspetsialist läheb intervjuudele üsna enesekindlalt.

Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad? Loe postitust »

Kui personalijuht saadab sulle kirja õhtul kell 22.00?

juhtimine, karjäärijuhtimine, minu karjäär, organisatsioonikultuur, töö otsimine, värbamine, vastutustundlik ettevõtlus
/

Kas kell 22.00 kandidaadile saadetud e-kiri võib panna ta kandideerimisest loobuma?

Võib küll.

Rääkisin hiljuti ühe noore ja hinnatud spetsialistiga, kes töötab ettevõttes, kus juht saavutab läbi oma töötajate survestamise häid tulemusi, kuid inimesed tema ümber vahetuvad pidevalt. Finantsnäitajad on head, aga inimesed lahkuvad.

Küsisin, kuidas tema ise ennast selles ettevõttes tunneb.
Ta tunnistas, et on samuti hakanud tööpakkumisi vaatama ja kandideerima. Ta ei otsi lihtsalt uut töökohta, vaid ettevõtet, kus väärtustatakse inimesi ja kus juhtimiskultuur oleks teistsugune (ehk kus inimest väärtustatakse) kui tema praeguses töökohas.

Ühest kandideerimisest otsustas ta aga loobuda üsna ootamatul põhjusel.

Kui personalijuht saadab sulle kirja õhtul kell 22.00? Loe postitust »

Kui palju mõjutab meid tegelikult keskkond, kus me töötame?

juhtimine, muutuste juhtimine, organisatsioonikultuur, töötajate rahulolu, Uncategorized
/

Käin Tallinnas võimalikult harva. Eile oli üks n-ö pealinna päev.
Käisin Swedbanki uues kontoris Arteri majas ja tabasin end mõttelt – kui oluline on ikkagi see ruum, kus me iga päev oma tööd teeme.

Alustame juba 28. korruse imelisest panoraamvaatest Tallinnale. Selline vaade paneb korraks lihtsalt seisma ja hetke nautima. Eile oli selleks ka imeliselt vaikne ja ilus ilm.

Aga veel rohkem jäi mulle silma see, kui läbimõeldud võib üks töökeskkond olla. Ruumid, kus saad keskenduda või kolleegiga maha istuda ja rääkida. Võimalused ennast tööpäeva jooksul liigutada. Valgus, materjalid, mööbel – ja need kõige väiksemad detailid, mida võib-olla esmapilgul ei märkagi.
Kõik tundub olevat läbi mõeldud. Ja siis veel kord läbi mõeldud.

Mina töötan igapäevaselt peamiselt kodukontoris. Mulle meeldib selle vabadus, vaikus ja võimalus oma päeva ise kujundada.
Aga seal ringi vaadates tekkis korraks tunne:
Kui äge on ikka ka kontoris tööd teha, kui kontor on loodud nii, et sa päriselt tahad sinna tulla.

Kui palju mõjutab meid tegelikult keskkond, kus me töötame? Loe postitust »

Noored ei õpi töökultuuri koolis. Nad õpivad seda tööandjate juures.

juhtimine, organisatsioonikultuur, töötajate rahulolu, värbamine, vastutustundlik ettevõtlus
/

Need mõtted sündisid pärast ühe noore lugu kuulates – kui suur on ikka tööandja roll noore esimese töökogemuse kujundamisel.

Suvi on aeg, mil paljud noored soovivad saada oma esimese töökogemuse. Kuigi ajutistele suvetöökohtadele on soovijaid rohkem kui võimalusi, tasub igal tööandjal meeles pidada, et iga noor, kes ettevõttesse tööle tuleb, viib sealt kaasa midagi enamat kui töötasu.

Olen värbajana kohanud palju inimesi, kes mäletavad oma esimest töökohta veel aastaid hiljem. Mitte esimese palga pärast, vaid sellepärast, kuidas juht või kolleeg neid tundma pani.

Ta viib kaasa kogemuse sellest, milline on tööelu, kuidas juhid inimesi kohtlevad ja kas kokkulepetest peetakse kinni. See kogemus kujundab ka ettevõtte tööandja mainet.

Noored ei õpi töökultuuri koolis. Nad õpivad seda tööandjate juures. Loe postitust »

Kõige kallim värbamisotsus on vale valik

muutuste juhtimine, organisatsioonikultuur, personaliotsing, värbamine
/

Üks vale värbamisotsus võib ettevõttele maksta rohkem kui kogu põhjalik värbamisprotsess. Värbamise kõige kallim osa ei ole alati töökuulutus ega teenuse hind. Sageli on selleks juhi ja personalijuhi aeg ning vale otsuse tagajärg. Ühe inimese leidmine võib tähendada kümneid kui mitte sadu CV-sid, mitut vestlusringi, tagasiside andmist, taustauuringut ja pidevat koordineerimist. Kui mõne kuu pärast selgub, et valitud inimene ei sobi rolli, meeskonda või ettevõtte kultuuriga, algab kogu protsess uuesti.

Kõige kallim värbamisotsus on vale valik Loe postitust »

Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks?

karjäärijuhtimine, organisatsioonikultuur, personaliotsing, töötajate rahulolu, Uncategorized, värbamine, vastutustundlik ettevõtlus
/

Hiljuti vestlesin inimesega, kelle värbasin rahvusvahelisse ettevõttesse 12 aastat tagasi – siis, kui alustasin oma ettevõttega Talent Mill. Uurisin temalt, mis on teda hoidnud kõik need aastad samas organisatsioonis? See rahvusvaheline värbamisprojekt on mulle eredalt meelde jäänud. Kandidaat oli pärit teiselt poolt maakera ning jõudis minu töölauale Läti kaudu, kuna tema abikaasa on lätlanna. Tema ekspertsus oli seotud väga spetsiifilise valdkonnaga – kosmosetehnoloogiaga. See tähendas, et lisaks rahvusvahelisele sihtotsingule pidin hindama, kas tema kogemus, teadmised ja mõtteviis vastavad kliendi ootustele ning kas tegemist on kandidaadiga, kes suudab selles rollis pikaajaliselt edu saavutada. 12 aastat hiljem on see inimene endiselt samas ettevõttes.

Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks? Loe postitust »

Kokkulepped värbamisel – kellele ja milleks?

juhtimine, minu karjäär, organisatsioonikultuur, personaliotsing, töö otsimine
/

Vestlesin hiljuti lähedase inimesega, kes oli töö otsingul ja ühe käimasoleva konkursi tõttu ärevas meeleolus. Peale edukalt läbitud vestlust ja testimisi ei olnud ta lubatud kahe nädala jooksul vastust saanud – kas talle tehakse tööpakkumise või mitte? Kokkulepitud ajast oli möödunud juba nädal. Sain aru, et inimene on vastust oodates oma peas genereerinud mõtteid, mis olid liikunud pigem negatiivse tulemuse suunas. Ta oli tõeliselt teadmatuses ja mures. Teadmatus on aga inimese jaoks üks suuremaid stressiallikaid ning seetõttu oli tema ärevus igati mõistetav. Värbamise eest vastutaja ei olnud suutnud oma lubadusest kinni pidada.

Kokkulepped värbamisel – kellele ja milleks? Loe postitust »

Scroll to Top