Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?

juhtimine, karjäärijuhtimine, organisatsioonikultuur, töö otsimine, töötajate rahulolu, värbamine

Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?

Olen aastaid talente otsinud, intervjueerinud ja hinnanud. Hiljuti olin aga esimest korda hoopis teises rollis – üks kandidaadi mentoritest ligi kolm kuud kestnud rahvusvahelises värbamisprotsessis.

Kandidaadiks oli oma valdkonna tippspetsialist, kes liikus järgmise sammuna rolli, kus tal tuleb teha rahvusvaheliselt koostööd tippjuhtidega ning olla neile oma valdkonnas strateegiliseks partneriks.

Minu ülesanne ei olnud teda hinnata. Olin üks neist inimestest, kellega ta sai oma mõtteid, kahtlusi ja intervjuudel toimunut läbi arutada.

Võiks arvata, et oma valdkonna tippspetsialist läheb intervjuudele üsna enesekindlalt.

Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad? Loe postitust »

Kui personalijuht saadab sulle kirja õhtul kell 22.00?

juhtimine, karjäärijuhtimine, minu karjäär, organisatsioonikultuur, töö otsimine, värbamine, vastutustundlik ettevõtlus

Kas kell 22.00 kandidaadile saadetud e-kiri võib panna ta kandideerimisest loobuma?

Võib küll.

Rääkisin hiljuti ühe noore ja hinnatud spetsialistiga, kes töötab ettevõttes, kus juht saavutab läbi oma töötajate survestamise häid tulemusi, kuid inimesed tema ümber vahetuvad pidevalt. Finantsnäitajad on head, aga inimesed lahkuvad.

Küsisin, kuidas tema ise ennast selles ettevõttes tunneb.
Ta tunnistas, et on samuti hakanud tööpakkumisi vaatama ja kandideerima. Ta ei otsi lihtsalt uut töökohta, vaid ettevõtet, kus väärtustatakse inimesi ja kus juhtimiskultuur oleks teistsugune (ehk kus inimest väärtustatakse) kui tema praeguses töökohas.

Ühest kandideerimisest otsustas ta aga loobuda üsna ootamatul põhjusel.

Kui personalijuht saadab sulle kirja õhtul kell 22.00? Loe postitust »

Sügise parimad värbamisotsused sünnivad suvel

juhtimine, karjäärijuhtimine, muutuste juhtimine, personaliotsing, värbamine

Hiljuti ütles üks juht mulle:
„Praegu me ei värba. Uut inimest oleks meil vaja septembris.“

Küsisin vastu:
„Miks te siis septembrini ootate?“

See küsimus pani korraks mõtlema suvest ja juhtimisotsustest.

Olen värbamise ja personalijuhtimise valdkonnas töötanud üle 20 aasta ning olen märganud, et kõige paremad värbamisotsused sünnivad harva kiirustades. Need sünnivad siis, kui juhil on olnud aega mõelda. Ja seda aega annab suvi.

Suvi ei ole värbamises paus.

Sügise parimad värbamisotsused sünnivad suvel Loe postitust »

Noored ei õpi töökultuuri koolis. Nad õpivad seda tööandjate juures.

juhtimine, organisatsioonikultuur, töötajate rahulolu, värbamine, vastutustundlik ettevõtlus

Need mõtted sündisid pärast ühe noore lugu kuulates – kui suur on ikka tööandja roll noore esimese töökogemuse kujundamisel.

Suvi on aeg, mil paljud noored soovivad saada oma esimese töökogemuse. Kuigi ajutistele suvetöökohtadele on soovijaid rohkem kui võimalusi, tasub igal tööandjal meeles pidada, et iga noor, kes ettevõttesse tööle tuleb, viib sealt kaasa midagi enamat kui töötasu.

Olen värbajana kohanud palju inimesi, kes mäletavad oma esimest töökohta veel aastaid hiljem. Mitte esimese palga pärast, vaid sellepärast, kuidas juht või kolleeg neid tundma pani.

Ta viib kaasa kogemuse sellest, milline on tööelu, kuidas juhid inimesi kohtlevad ja kas kokkulepetest peetakse kinni. See kogemus kujundab ka ettevõtte tööandja mainet.

Noored ei õpi töökultuuri koolis. Nad õpivad seda tööandjate juures. Loe postitust »

Kõige kallim värbamisotsus on vale valik

muutuste juhtimine, organisatsioonikultuur, personaliotsing, värbamine

Üks vale värbamisotsus võib ettevõttele maksta rohkem kui kogu põhjalik värbamisprotsess. Värbamise kõige kallim osa ei ole alati töökuulutus ega teenuse hind. Sageli on selleks juhi ja personalijuhi aeg ning vale otsuse tagajärg. Ühe inimese leidmine võib tähendada kümneid kui mitte sadu CV-sid, mitut vestlusringi, tagasiside andmist, taustauuringut ja pidevat koordineerimist. Kui mõne kuu pärast selgub, et valitud inimene ei sobi rolli, meeskonda või ettevõtte kultuuriga, algab kogu protsess uuesti.

Kõige kallim värbamisotsus on vale valik Loe postitust »

Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks?

karjäärijuhtimine, organisatsioonikultuur, personaliotsing, töötajate rahulolu, Uncategorized, värbamine, vastutustundlik ettevõtlus

Hiljuti vestlesin inimesega, kelle värbasin rahvusvahelisse ettevõttesse 12 aastat tagasi – siis, kui alustasin oma ettevõttega Talent Mill. Uurisin temalt, mis on teda hoidnud kõik need aastad samas organisatsioonis? See rahvusvaheline värbamisprojekt on mulle eredalt meelde jäänud. Kandidaat oli pärit teiselt poolt maakera ning jõudis minu töölauale Läti kaudu, kuna tema abikaasa on lätlanna. Tema ekspertsus oli seotud väga spetsiifilise valdkonnaga – kosmosetehnoloogiaga. See tähendas, et lisaks rahvusvahelisele sihtotsingule pidin hindama, kas tema kogemus, teadmised ja mõtteviis vastavad kliendi ootustele ning kas tegemist on kandidaadiga, kes suudab selles rollis pikaajaliselt edu saavutada. 12 aastat hiljem on see inimene endiselt samas ettevõttes.

Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks? Loe postitust »

Kellel ja miks on kasulik rääkida Sulle keskmisest palgast?

juhtimine, karjäärijuhtimine, minu karjäär, muutuste juhtimine, personaliotsing, töö otsimine, töötajate rahulolu, Töötasu ja palk, vastutustundlik ettevõtlus

Meie poliitikud on aastaid keskendunud rääkimisele keskmisest palgast. See on üks number (kuus, kvartalis, aastas), mis justkui näitab, kui hästi meil, Eesti inimestel läheb. Mediaanpalga (50% teenib rohkem ja 50% töötajatest teenib vähem raha) teemat on puudutatud väga põgusalt. Siinkohal on oluline küsida – miks?

Kellel ja miks on kasulik rääkida Sulle keskmisest palgast? Loe postitust »

Hiiliv läbipõlemine – uus kutsehaigus meie tööelus?

karjäärijuhtimine, minu karjäär, personaliotsing, töötajate rahulolu, vastutustundlik ettevõtlus

Olen viimase paari aasta jooksul kokku puutunud mitmete inimeste läbipõlemisega. Läbipõlemise põhjuseks on enamasti liialt suur töökoormus või liialt ebamäärasest olukorrast tekkinud pikaajaline stress. Kuna olen ka ise aastate eest kogenud tööalast läbipõlemist, siis on mul olemas isiklik kogemus, mil viisil läbipõlemise pall nähtamatult veerema hakkab.  Tänu saadud kogemusele on mul täna olemas teadmised, millele oskan tähelepanu pöörata, et enda läbipõlemist ennetada. Sel põhjusel antud lugu jagada soovingi.

Hiiliv läbipõlemine – uus kutsehaigus meie tööelus? Loe postitust »

Ühe noore lugu – aktiivne tööotsing

karjäärijuhtimine, minu karjäär, personaliotsing, töö otsimine

Mul oli suurepärane, võimalus olla nõuandjaks noormehele, kes oli naasnud kaitseväest ja asunud tööotsingutele. Ülikool oli lõpetatud ja ette oli tal näidata töötamine suvekuudel. Kuna noormehe tööotsingud edenesid visalt ning „ei“ vastuseid oli kogunenud omajagu, siis ta minu, kui värbaja, poole ka pöördus. Sooviga saada teada, et mida ta peaks tegema teisiti. Reeglina ei olegi noorel inimesel ette näidata nõuetekohast kogemuste pagasit, mida tööandjad sageli uuelt töötajalt ootavad. Samas on noorel vaja tööd leida ning oma karjäärieed kuskilt alustada. Seetõttu paningi kirja selle loo –  kui kuidagi ei saa, siis kuidas saab?

Ühe noore lugu – aktiivne tööotsing Loe postitust »

Kokkulepped värbamisel – kellele ja milleks?

juhtimine, minu karjäär, organisatsioonikultuur, personaliotsing, töö otsimine

Vestlesin hiljuti lähedase inimesega, kes oli töö otsingul ja ühe käimasoleva konkursi tõttu ärevas meeleolus. Peale edukalt läbitud vestlust ja testimisi ei olnud ta lubatud kahe nädala jooksul vastust saanud – kas talle tehakse tööpakkumise või mitte? Kokkulepitud ajast oli möödunud juba nädal. Sain aru, et inimene on vastust oodates oma peas genereerinud mõtteid, mis olid liikunud pigem negatiivse tulemuse suunas. Ta oli tõeliselt teadmatuses ja mures. Teadmatus on aga inimese jaoks üks suuremaid stressiallikaid ning seetõttu oli tema ärevus igati mõistetav. Värbamise eest vastutaja ei olnud suutnud oma lubadusest kinni pidada.

Kokkulepped värbamisel – kellele ja milleks? Loe postitust »

Scroll to Top