Käin Tallinnas võimalikult harva. Eile oli üks n-ö pealinna päev.
Käisin Swedbanki uues kontoris Arteri majas ja tabasin end mõttelt – kui oluline on ikkagi see ruum, kus me iga päev oma tööd teeme.
Alustame juba 28. korruse imelisest panoraamvaatest Tallinnale. Selline vaade paneb korraks lihtsalt seisma ja hetke nautima. Eile oli selleks ka imeliselt vaikne ja ilus ilm.
Aga veel rohkem jäi mulle silma see, kui läbimõeldud võib üks töökeskkond olla. Ruumid, kus saad keskenduda või kolleegiga maha istuda ja rääkida. Võimalused ennast tööpäeva jooksul liigutada. Valgus, materjalid, mööbel – ja need kõige väiksemad detailid, mida võib-olla esmapilgul ei märkagi.
Kõik tundub olevat läbi mõeldud. Ja siis veel kord läbi mõeldud.
Mina töötan igapäevaselt peamiselt kodukontoris. Mulle meeldib selle vabadus, vaikus ja võimalus oma päeva ise kujundada.
Aga seal ringi vaadates tekkis korraks tunne:
Kui äge on ikka ka kontoris tööd teha, kui kontor on loodud nii, et sa päriselt tahad sinna tulla.
See pani mind mõtlema, et töökeskkond ei ole lihtsalt laud, tool ja arvuti.
See on osa sellest, kuidas inimene ennast tööl tunneb. Hästi loodud töökeskkond annab inimesele ka ühe vaikse sõnumi: sinu heaolule on siin mõeldud.
Kas mul on siin hea olla?
Kas ma saan keskenduda?
Kas mul on võimalus kolleegidega päriselt kokku saada ja suhelda?
Kas see keskkond annab mulle energiat või võtab seda?
Me räägime palju paindlikust tööst, kodukontorist ja sellest, mitu päeva peaks inimene kontoris käima. Aga võib-olla tasub vahel küsida hoopis:
Milline peab olema kontor, et inimene tahaks sinna tulla?
Swedbanki uut kontorit vaadates sain sellele küsimusele päris hea vastuse.
Ja mina, veendunud kodukontoris töötaja, mõtlesin 28. korrusel Tallinna panoraami vaadates:
Siin võiks küll ühe tööpäeva teha.
🙂
Aitäh, Terje Sosi Swedbank Estoniast, et külla kutsusid!