<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Talentmill</title>
	<atom:link href="https://talentmill.ee/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://talentmill.ee/</link>
	<description>Sinu partner v&#228;rbamises</description>
	<lastBuildDate>Mon, 05 Oct 2026 10:36:43 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.1.4</generator>

<image>
	<url>https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2026/01/cropped-talentmill_logo_favicon-32x32.png</url>
	<title>Talentmill</title>
	<link>https://talentmill.ee/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Miks pöördub headhunter just sinu poole?</title>
		<link>https://talentmill.ee/miks-poordub-headhunter-just-sinu-poole/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/miks-poordub-headhunter-just-sinu-poole/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 05 Oct 2026 10:36:42 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[minu karjäär]]></category>
		<category><![CDATA[värbamine]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4307</guid>

					<description><![CDATA[<p>Miks pöördub headhunter just sinu poole?</p>
<p>Olen märganud, et minu, kui headhunteri kiri tekitab inimestes sageli küsimusi ja üks peamine neist on:</p>
<p>"Miks just mina?"</p>
<p>Aastate jooksul olen kogenud, et selle küsimuse taga on enamasti siiras üllatus ja huvi. Inimene ei otsi uut tööd ega pea ennast tingimata silmapaistvaks kandidaadiks (enamasti on see nii, on ka erandeid).</p>
<p>Ettevõtte jaoks algab edukas sihtotsing ühest hästi läbimõeldud kontaktist. Selle eelduseks on ettevõtte vajaduste ja inimese tugevuste põhjalik mõistmine – mitte kandidaatide massiline kontakteerimine. Alles siis saab sündida kohtumine, millest võidavad mõlemad pooled.</p>
<p>Tegelikkuses ei ole sihtotsing juhus.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/miks-poordub-headhunter-just-sinu-poole/">Miks pöördub headhunter just sinu poole?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Miks pöördub headhunter just sinu poole?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen märganud, et minu, kui headhunteri kiri tekitab inimestes sageli küsimusi ja üks peamine neist on:</p>



<p class="wp-block-paragraph">&#8220;Miks just mina?&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aastate jooksul olen kogenud, et selle küsimuse taga on enamasti siiras üllatus ja huvi. Inimene ei otsi uut tööd ega pea ennast tingimata silmapaistvaks kandidaadiks (enamasti on see nii, on ka erandeid).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ettevõtte jaoks algab edukas sihtotsing ühest hästi läbimõeldud kontaktist. Selle eelduseks on ettevõtte vajaduste ja inimese tugevuste põhjalik mõistmine – mitte kandidaatide massiline kontakteerimine. Alles siis saab sündida kohtumine, millest võidavad mõlemad pooled.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tegelikkuses ei ole sihtotsing juhus. Paljud arvavad, et headhunter saadab sama kirja sadadele spetsialistidele. Enne esimest kontakti on aga tehtud põhjalik analüüs ettevõtte vajadustest, kaardistatud turg ning hinnatud, millise kogemusega ja milliste isikuomadustega inimene võiks sellesse rolli kõige paremini sobida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui headhunter sinuga ühendust võtab, ei tähenda see automaatselt, et peaksid töökohta vahetama. Sageli tähendab see hoopis seda, et keegi on märganud sinu sobivat töökogemust, saavutusi või professionaalset mainet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Headhunter ei vali inimesi ainult ametinimetuse või LinkedIni profiili põhjal. Väga sageli jõuavad õigete inimesteni soovitused koostööpartneritelt, juhtidelt ja kolleegidelt. See tähendab, et sinu professionaalne maine kujuneb igapäevases töös – ka siis, kui sa ise uut väljakutset ei otsi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Headhunter ei otsi ainult inimest, kes vastab töökuulutuses toodud tingimustele. Põhjaliku sihtotsingu eesmärk on leida inimene, kelle kogemus, tugevused ja väärtused sobivad ettevõtte vajadustega ning kes saab uues rollis päriselt väärtust luua.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Oma töös olen õppinud, et inimesed ei vaheta töökohta enamasti ainult parema palga pärast. Nad on valmis astuma järgmise sammu siis, kui uus võimalus pakub suuremat tähendust, arengut ja on kooskõlas nende väärtustega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ei ole määrav, kas otsid uut tööd. Olulisem võib olla see, et sinu kogemus, väärtused või juhtimisstiil sobivad just sellele ettevõttele ja otsitava profiiliga. Seetõttu soovitan headhunteriga lihtsalt vestelda. Mitte sellepärast, et peaksid pakkumise ilmtingimata vastu võtma. Vaid sellepärast, et selline vestlus aitab sul paremini mõista oma väärtust tööturul, laiendada võrgustikku ning vahel ka kinnitada endale, et oled õigel karjääriteel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Oma töös olen kogenud, et ka siis, kui inimene otsustab pakkumisest loobuda, sünnib sageli midagi väärtuslikku – uus kontakt, usalduslik suhe või võimalus, mis võib avaneda alles aasta või paari pärast. Pädev headhunter hoiab sinu karjääril silma peal.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Headhunteri kiri ei ole alati kutse töökohta vahetada. Vahel on see kinnitus, et sinu töö, kogemus ja professionaalne maine on jõudnud inimesteni, kes oskavad seda märgata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas sinuga on kunagi headhunter ühendust võtnud? Kuidas sina sellesse suhtud?</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/miks-poordub-headhunter-just-sinu-poole/">Miks pöördub headhunter just sinu poole?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/miks-poordub-headhunter-just-sinu-poole/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?</title>
		<link>https://talentmill.ee/4303-2/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/4303-2/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 30 Sep 2026 08:09:14 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[karjäärijuhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[organisatsioonikultuur]]></category>
		<category><![CDATA[töö otsimine]]></category>
		<category><![CDATA[töötajate rahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[värbamine]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4303</guid>

					<description><![CDATA[<p>Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?</p>
<p>Olen aastaid talente otsinud, intervjueerinud ja hinnanud. Hiljuti olin aga esimest korda hoopis teises rollis – üks kandidaadi mentoritest ligi kolm kuud kestnud rahvusvahelises värbamisprotsessis.</p>
<p>Kandidaadiks oli oma valdkonna tippspetsialist, kes liikus järgmise sammuna rolli, kus tal tuleb teha rahvusvaheliselt koostööd tippjuhtidega ning olla neile oma valdkonnas strateegiliseks partneriks.</p>
<p>Minu ülesanne ei olnud teda hinnata. Olin üks neist inimestest, kellega ta sai oma mõtteid, kahtlusi ja intervjuudel toimunut läbi arutada.</p>
<p>Võiks arvata, et oma valdkonna tippspetsialist läheb intervjuudele üsna enesekindlalt.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/4303-2/">Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen aastaid talente otsinud, intervjueerinud ja hinnanud. Hiljuti olin aga esimest korda hoopis teises rollis – <strong>üks kandidaadi mentoritest</strong> ligi kolm kuud kestnud rahvusvahelises värbamisprotsessis.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kandidaadiks oli oma valdkonna tippspetsialist, kes liikus järgmise sammuna rolli, kus tal tuleb teha rahvusvaheliselt koostööd tippjuhtidega ning olla neile oma valdkonnas strateegiliseks partneriks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu ülesanne ei olnud teda hinnata. Olin üks neist inimestest, kellega ta sai oma mõtteid, kahtlusi ja intervjuudel toimunut läbi arutada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võiks arvata, et <strong>oma valdkonna tippspetsialist läheb intervjuudele üsna enesekindlalt.</strong><br>Aga kui sa seda töökohta <strong>väga-väga tahad</strong>, oled sa ühel hetkel lihtsalt inimene – oma ootuste, lootuste ja kahtlustega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas mu vastus oli piisavalt hea?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühe teema juurde tuldi erinevates intervjuudes ikka ja jälle tagasi: <strong>kuidas mõjutada organisatsioonis kõrgemal positsioonil olevaid juhte, kui sul puudub nende üle formaalne võim?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kandidaat tundis, et tema näited ei olnud alati nii tugevad, kui ta ise oleks soovinud. Ta analüüsis oma vastuseid, küsis nõu, otsis materjale ja tellis isegi teemakohase raamatu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pärast üksteisele järgnenud kolme intervjuud saabus vaikus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja mida pikemaks vaikus venis, seda rohkem hakkas kandidaat ise sellele tähendust andma.<br>Äkki ma ei saanud edasi?<br>Äkki valiti keegi teine?<br>Äkki sai mõni minu vastus otsustavaks?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tegelik põhjus oli palju lihtsam – üks otsustajatest oli puhkusel. Kandidaat seda aga ei teadnud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu roll mentorina ei olnud talle öelda, <strong>mida intervjuul vastata</strong>. Pigem olin inimene, kellega mõtteid põrgatada ja vahel lihtsalt meenutada, et teadmatus ei tähenda veel eitavat vastust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seekord lõppes ligi kolm kuud kestnud värbamisprotsess tööpakkumisega.<br>Ja peagi tuleb tal intervjuudel arutatut teha päriselt – <strong>nõustada ja mõjutada tippjuhte oma igapäevatöös.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Mina sain sellest protsessist värbajana ühe hea õppetunni.<br><strong>Ka tippspetsialist võib kandidaadina vajada enda kõrvale lihtsalt inimest, kellega oma mõtteid ja kahtlusi läbi rääkida.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kas sina juhina või personalijuhina oled mõelnud, mis toimub kandidaadiga sel ajal, kui ta värbamisprotsessis teie poolt vastust ootab?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Järg tuleb ka😉</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/4303-2/">Mis võib juhtuda siis, kui sa seda töökohta väga-väga tahad?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/4303-2/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kui personalijuht saadab sulle kirja õhtul kell 22.00?</title>
		<link>https://talentmill.ee/kui-personalijuht-saadab-sulle-kirja-ohtul-kell-22-00/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/kui-personalijuht-saadab-sulle-kirja-ohtul-kell-22-00/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika Tohv]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 23 Sep 2026 08:08:44 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[karjäärijuhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[minu karjäär]]></category>
		<category><![CDATA[organisatsioonikultuur]]></category>
		<category><![CDATA[töö otsimine]]></category>
		<category><![CDATA[värbamine]]></category>
		<category><![CDATA[vastutustundlik ettevõtlus]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4301</guid>

					<description><![CDATA[<p>Kas kell 22.00 kandidaadile saadetud e-kiri võib panna ta kandideerimisest loobuma?</p>
<p>Võib küll.</p>
<p>Rääkisin hiljuti ühe noore ja hinnatud spetsialistiga, kes töötab ettevõttes, kus juht saavutab läbi oma töötajate survestamise häid tulemusi, kuid inimesed tema ümber vahetuvad pidevalt. Finantsnäitajad on head, aga inimesed lahkuvad.</p>
<p>Küsisin, kuidas tema ise ennast selles ettevõttes tunneb.<br />
Ta tunnistas, et on samuti hakanud tööpakkumisi vaatama ja kandideerima. Ta ei otsi lihtsalt uut töökohta, vaid ettevõtet, kus väärtustatakse inimesi ja kus juhtimiskultuur oleks teistsugune (ehk kus inimest väärtustatakse) kui tema praeguses töökohas.</p>
<p>Ühest kandideerimisest otsustas ta aga loobuda üsna ootamatul põhjusel.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kui-personalijuht-saadab-sulle-kirja-ohtul-kell-22-00/">Kui personalijuht saadab sulle kirja õhtul kell 22.00?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Kas kell 22.00 kandidaadile saadetud e-kiri võib panna ta kandideerimisest loobuma?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võib küll.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rääkisin hiljuti ühe noore ja hinnatud spetsialistiga, kes töötab ettevõttes, kus juht saavutab läbi oma töötajate survestamise häid tulemusi, kuid inimesed tema ümber vahetuvad pidevalt. Finantsnäitajad on head, aga inimesed lahkuvad.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Küsisin, kuidas tema ise ennast selles ettevõttes tunneb.<br>Ta tunnistas, et on samuti hakanud tööpakkumisi vaatama ja kandideerima. Ta ei otsi lihtsalt uut töökohta, vaid ettevõtet, kus väärtustatakse inimesi ja kus juhtimiskultuur oleks teistsugune (ehk kus inimest väärtustatakse) kui tema praeguses töökohas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühest kandideerimisest otsustas ta aga loobuda üsna ootamatul põhjusel.<br>Personalijuht saatis talle kirja õhtul kell 22.00. Tema jaoks oli see ohumärk.<br>Kui personalijuht tegeleb kandidaatidega kell kümme õhtul, kas see tähendab, et ka töötajatelt oodatakse valmisolekut tegeleda tööasjadega väljaspool tööaega?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas tema järeldus oli õige? Me ei tea.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Võib-olla töötab personalijuht paindliku tööajaga. Võib-olla sobib talle õhtuti kirjadele vastata. Võib-olla oli see lihtsalt erand. Aga kandidaat seda ei tea. Ta näeb seda, mida ettevõte talle näitab.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Me räägime palju tööandja brändist, väärtuspakkumisest ja kandidaadikogemusest. Tegelikult kujuneb kandidaadi ettekujutus ettevõtte kultuurist sageli palju väiksemate asjade põhjal.<br>Millal talle kirjutatakse.<br>Kuidas temaga suheldakse.<br>Kui kiiresti temalt vastust oodatakse.<br>Kas kokkulepetest peetakse kinni.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Värbamisprotsess ise räägib ettevõtte kultuurist. See pani mind mõtlema ka enda kui värbaja rollile. Oma kliendile sihtotsingut tehes kannan kandidaadile paratamatult edasi ka pilti kliendi juhtimiskultuurist. See, millal ja kuidas ma kandidaadiga suhtlen, võib mõjutada tema otsust, kas ta soovib selle ettevõtte tööpakkumisega tutvuda ja minuga üldse edasi rääkida.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sest hea juht ja spetsialist, kellel on juba töökoht, ei otsi alati lihtsalt paremat ametikohta või kõrgemat palka. Ta võib otsida paremat kohta (töökeskkonda), kus töötada.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kui-personalijuht-saadab-sulle-kirja-ohtul-kell-22-00/">Kui personalijuht saadab sulle kirja õhtul kell 22.00?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/kui-personalijuht-saadab-sulle-kirja-ohtul-kell-22-00/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kui palju mõjutab meid tegelikult keskkond, kus me töötame?</title>
		<link>https://talentmill.ee/kui-palju-mojutab-meid-tegelikult-keskkond-kus-me-tootame/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/kui-palju-mojutab-meid-tegelikult-keskkond-kus-me-tootame/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika Tohv]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 23 Sep 2026 08:03:01 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[muutuste juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[organisatsioonikultuur]]></category>
		<category><![CDATA[töötajate rahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[Uncategorized]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4298</guid>

					<description><![CDATA[<p>Käin Tallinnas võimalikult harva. Eile oli üks n-ö pealinna päev.<br />
Käisin Swedbanki uues kontoris Arteri majas ja tabasin end mõttelt – kui oluline on ikkagi see ruum, kus me iga päev oma tööd teeme.</p>
<p>Alustame juba 28. korruse imelisest panoraamvaatest Tallinnale. Selline vaade paneb korraks lihtsalt seisma ja hetke nautima. Eile oli selleks ka imeliselt vaikne ja ilus ilm.</p>
<p>Aga veel rohkem jäi mulle silma see, kui läbimõeldud võib üks töökeskkond olla. Ruumid, kus saad keskenduda või kolleegiga maha istuda ja rääkida. Võimalused ennast tööpäeva jooksul liigutada. Valgus, materjalid, mööbel – ja need kõige väiksemad detailid, mida võib-olla esmapilgul ei märkagi.<br />
Kõik tundub olevat läbi mõeldud. Ja siis veel kord läbi mõeldud.</p>
<p>Mina töötan igapäevaselt peamiselt kodukontoris. Mulle meeldib selle vabadus, vaikus ja võimalus oma päeva ise kujundada.<br />
Aga seal ringi vaadates tekkis korraks tunne:<br />
Kui äge on ikka ka kontoris tööd teha, kui kontor on loodud nii, et sa päriselt tahad sinna tulla.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kui-palju-mojutab-meid-tegelikult-keskkond-kus-me-tootame/">Kui palju mõjutab meid tegelikult keskkond, kus me töötame?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Käin Tallinnas võimalikult harva. Eile oli üks n-ö pealinna päev.<br>Käisin Swedbanki uues kontoris Arteri majas ja tabasin end mõttelt – kui oluline on ikkagi see ruum, kus me iga päev oma tööd teeme.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Alustame juba 28. korruse imelisest panoraamvaatest Tallinnale. Selline vaade paneb korraks lihtsalt seisma ja hetke nautima. Eile oli selleks ka imeliselt vaikne ja ilus ilm.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aga veel rohkem jäi mulle silma see, kui läbimõeldud võib üks töökeskkond olla. Ruumid, kus saad keskenduda või kolleegiga maha istuda ja rääkida. Võimalused ennast tööpäeva jooksul liigutada. Valgus, materjalid, mööbel – ja need kõige väiksemad detailid, mida võib-olla esmapilgul ei märkagi.<br>Kõik tundub olevat läbi mõeldud. Ja siis veel kord läbi mõeldud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mina töötan igapäevaselt peamiselt kodukontoris. Mulle meeldib selle vabadus, vaikus ja võimalus oma päeva ise kujundada.<br>Aga seal ringi vaadates tekkis korraks tunne:<br>Kui äge on ikka ka kontoris tööd teha, kui kontor on loodud nii, et sa päriselt tahad sinna tulla.</p>



<p class="wp-block-paragraph">See pani mind mõtlema, et töökeskkond ei ole lihtsalt laud, tool ja arvuti.<br>See on osa sellest, kuidas inimene ennast tööl tunneb. Hästi loodud töökeskkond annab inimesele ka ühe vaikse sõnumi: sinu heaolule on siin mõeldud.<br>Kas mul on siin hea olla?<br>Kas ma saan keskenduda?<br>Kas mul on võimalus kolleegidega päriselt kokku saada ja suhelda?<br>Kas see keskkond annab mulle energiat või võtab seda?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Me räägime palju paindlikust tööst, kodukontorist ja sellest, mitu päeva peaks inimene kontoris käima. Aga võib-olla tasub vahel küsida hoopis:<br>Milline peab olema kontor, et inimene tahaks sinna tulla?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Swedbanki uut kontorit vaadates sain sellele küsimusele päris hea vastuse.<br>Ja mina, veendunud kodukontoris töötaja, mõtlesin 28. korrusel Tallinna panoraami vaadates:<br>Siin võiks küll ühe tööpäeva teha.<br>🙂<br>Aitäh, <a href="https://www.linkedin.com/in/terjesosi/"><strong>Terje Sosi</strong></a><a href="https://www.linkedin.com/company/swedbank-eesti/"><strong> Swedbank Estonia</strong></a>st, et külla kutsusid!</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kui-palju-mojutab-meid-tegelikult-keskkond-kus-me-tootame/">Kui palju mõjutab meid tegelikult keskkond, kus me töötame?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/kui-palju-mojutab-meid-tegelikult-keskkond-kus-me-tootame/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sügise parimad värbamisotsused sünnivad suvel</title>
		<link>https://talentmill.ee/sugise-parimad-varbamisotsused-sunnivad-suvel/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/sugise-parimad-varbamisotsused-sunnivad-suvel/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika Tohv]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 23 Sep 2026 07:50:31 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[karjäärijuhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[muutuste juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[personaliotsing]]></category>
		<category><![CDATA[värbamine]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4291</guid>

					<description><![CDATA[<p>Hiljuti ütles üks juht mulle:<br />
„Praegu me ei värba. Uut inimest oleks meil vaja septembris.“</p>
<p>Küsisin vastu:<br />
„Miks te siis septembrini ootate?“</p>
<p>See küsimus pani korraks mõtlema suvest ja juhtimisotsustest.</p>
<p>Olen värbamise ja personalijuhtimise valdkonnas töötanud üle 20 aasta ning olen märganud, et kõige paremad värbamisotsused sünnivad harva kiirustades. Need sünnivad siis, kui juhil on olnud aega mõelda. Ja seda aega annab suvi.</p>
<p>Suvi ei ole värbamises paus.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/sugise-parimad-varbamisotsused-sunnivad-suvel/">Sügise parimad värbamisotsused sünnivad suvel</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Hiljuti ütles üks juht mulle:<br>„Praegu me ei värba. Uut inimest oleks meil vaja septembris.“</p>



<p class="wp-block-paragraph">Küsisin vastu:<br>„Miks te siis septembrini ootate?“</p>



<p class="wp-block-paragraph">See küsimus pani korraks mõtlema suvest ja juhtimisotsustest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen värbamise ja personalijuhtimise valdkonnas töötanud üle 20 aasta ning olen märganud, et kõige paremad värbamisotsused sünnivad harva kiirustades. Need sünnivad siis, kui juhil on olnud aega mõelda. Ja seda aega annab suvi.</p>


<a class="wp-block-read-more" href="https://talentmill.ee/sugise-parimad-varbamisotsused-sunnivad-suvel/" target="_self">Loe edasi<span class="screen-reader-text">: Sügise parimad värbamisotsused sünnivad suvel</span></a>


<p class="wp-block-paragraph">Suvi ei ole värbamises paus</p>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud ettevõtted lükkavad värbamise sügisesse, sest inimesed on puhkusel ja tundub, et &#8220;praegu ei ole õige aeg&#8221;. Minu kogemus ütleb vastupidist. Suvi on parim aeg valmistuda. Mitte ainult selleks, et leida õige inimene, vaid et mõista, millist inimest organisatsioon tegelikult vajab.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen oma töös kogenud, et kõige keerulisem ei ole enamasti inimese leidmine. Kõige keerulisem on sõnastada, keda ettevõte päriselt vajab ja miks. Just siin näen ma kõige sagedamini, kuidas hästi ette valmistatud värbamine aitab vältida kiirustades tehtud otsuseid ja nende hilisemat hinda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tulemuslik värbamine algab enne töökuulutuse tegemist</p>



<p class="wp-block-paragraph">Enne kui kuulutus avalikuks läheb, tasub juhil korraks peatuda ja küsida:<br>Milliseid tulemusi ootame uuelt töötajalt?<br>Millist inimest meie meeskond täna tegelikult vajab?<br>Miks peaks tugev kandidaat valima just meie ettevõtte?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Just nendele küsimustele vastamine määrab sageli selle, kas ettevõte leiab lihtsalt uue töötaja või inimese, kes loob väärtust veel aastaid hiljem.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Parimad kandidaadid ei oota septembrit</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sageli arvatakse, et sügisel on tööturul rohkem liikumist. Tegelikult annavad suvised puhkused inimestele võimaluse korraks aeg maha võtta ja mõelda, kas nende praegune töö pakub endiselt tähendust ja arenguvõimalusi. Paljud head juhid ja spetsialistid ei otsi aktiivselt uut tööd. Aga nad on avatumad vestlusele. Seega on suvi hea aeg alustada diskreetset sihtotsingut ja luua kontakte enne, kui sügisene kiire tööperiood hoo sisse võtab.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pädev värbamispartner aitab teha paremaid värbamisotsuseid</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sageli arvatakse, et värbaja peamine ülesanne on leida kandidaate. Minu jaoks algab töö palju varem. Pädev värbamispartner aitab juhil läbi mõelda, millist inimest ettevõte tegelikult vajab, ning hinnata, kes suudab selles rollis kõige paremini õnnestuda – nii täna kui ka tulevikus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõnikord jõuame koos järelduseni, et ettevõte ei vaja uut töötajat. Piisab sellest, kui olemasolevad rollid ja vastutus jagatakse ümber või sõnastatakse ootused selgemalt. Ka see on hea värbamisotsus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sügis algab juba täna</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui tead juba täna, et sügisel võib tekkida vajadus uue inimese järele, on just praegu õige aeg ettevalmistustega alustada. Kiirustades võib värbamine täita vaba ametikoha. Läbimõeldud värbamine aitab aga leida inimese, kes loob väärtust veel aastaid hiljem.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Hea värbamine tähendab õigel ajal õigete küsimuste esitamist.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas sinu ettevõttes on sügisesed värbamisvajadused juba läbi mõeldud või jäävad need septembrisse?</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/sugise-parimad-varbamisotsused-sunnivad-suvel/">Sügise parimad värbamisotsused sünnivad suvel</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/sugise-parimad-varbamisotsused-sunnivad-suvel/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Noored ei õpi töökultuuri koolis. Nad õpivad seda tööandjate juures.</title>
		<link>https://talentmill.ee/noored-ei-opi-tookultuuri-koolis-nad-opivad-seda-tooandjate-juures/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/noored-ei-opi-tookultuuri-koolis-nad-opivad-seda-tooandjate-juures/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 02 Jul 2026 09:32:39 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[organisatsioonikultuur]]></category>
		<category><![CDATA[töötajate rahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[värbamine]]></category>
		<category><![CDATA[vastutustundlik ettevõtlus]]></category>
		<category><![CDATA[töö otsimine]]></category>
		<category><![CDATA[tööandja bränding]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4281</guid>

					<description><![CDATA[<p>Need mõtted sündisid pärast ühe noore lugu kuulates - kui suur on ikka tööandja roll noore esimese töökogemuse kujundamisel.</p>
<p>Suvi on aeg, mil paljud noored soovivad saada oma esimese töökogemuse. Kuigi ajutistele suvetöökohtadele on soovijaid rohkem kui võimalusi, tasub igal tööandjal meeles pidada, et iga noor, kes ettevõttesse tööle tuleb, viib sealt kaasa midagi enamat kui töötasu.</p>
<p>Olen värbajana kohanud palju inimesi, kes mäletavad oma esimest töökohta veel aastaid hiljem. Mitte esimese palga pärast, vaid sellepärast, kuidas juht või kolleeg neid tundma pani.</p>
<p>Ta viib kaasa kogemuse sellest, milline on tööelu, kuidas juhid inimesi kohtlevad ja kas kokkulepetest peetakse kinni. See kogemus kujundab ka ettevõtte tööandja mainet.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/noored-ei-opi-tookultuuri-koolis-nad-opivad-seda-tooandjate-juures/">Noored ei õpi töökultuuri koolis. Nad õpivad seda tööandjate juures.</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Need mõtted sündisid pärast ühe noore lugu kuulates &#8211; kui suur on ikka tööandja roll noore esimese töökogemuse kujundamisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Suvi on aeg, mil paljud noored soovivad saada oma esimese töökogemuse. Kuigi ajutistele suvetöökohtadele on soovijaid rohkem kui võimalusi, tasub igal tööandjal meeles pidada, et iga noor, kes ettevõttesse tööle tuleb, viib sealt kaasa midagi enamat kui töötasu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen värbajana kohanud palju inimesi, kes mäletavad oma esimest töökohta veel aastaid hiljem. Mitte esimese palga pärast, vaid sellepärast, kuidas juht või kolleeg neid tundma pani.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ta viib kaasa kogemuse sellest, milline on tööelu, kuidas juhid inimesi kohtlevad ja kas kokkulepetest peetakse kinni. See kogemus kujundab ka ettevõtte tööandja mainet. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Suvetöötaja ei ole lihtsalt lisakätepaar</p>



<p class="wp-block-paragraph">Noore jaoks on suvine töö sageli esimene kokkupuude tööeluga. See, kuidas teda vastu võetakse, juhendatakse ja koheldakse, mõjutab tema enesekindlust ja vastutustunnet.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lugupidamine väljendub ka selles, kuidas töö on korraldatud.<br>Kui noorele on öeldud, et tal on tööpäev, peaks ta saama sellele kindel olla. Vahetult enne tööpäeva ei peaks saabuma sõnum, et teda polegi vaja või et töö algab mitmeid tunde hiljem. Ka noor planeerib oma aega ning väärib sama lugupidavat suhtumist nagu iga töötaja.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõnikord piisab ühest juhist, kes võtab aega, et selgitada, miks midagi tehakse, või ütleb päeva lõpus: „Aitäh, tegid head tööd.“ Need hetked võivad jääda meelde kauemaks kui suvine töötasu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kust noored õpivad töökultuuri?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sageli kuuleme, et noortel puuduvad tööharjumused või nad ei oska võtta vastutust. Aga kus nad peaksid seda õppima?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Esimene töökoht on sageli koht, kus noor õpib, mida tähendab õigeks ajaks kohale jõudmine, kokkulepetest kinnipidamine, kolleegidega arvestamine, tagasiside vastuvõtmine ja oma töö eest vastutamine.<br>Kui juht peab kokkulepetest kinni, planeerib tööd läbimõeldult, suhtleb lugupidavalt ja väärtustab noore panust, õpib ka noor, et selline ongi hea töökultuur.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Töökultuuri õpetatakse läbi tegude ja eeskuju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Iga juht on kellelegi esimene juht</p>



<p class="wp-block-paragraph">Me räägime palju sellest, kui keeruline on leida häid inimesi. Samal ajal kujundame me igal suvel järgmise põlvkonna suhtumist tööellu.<br>Mõne noore jaoks on suvetöö juhendaja tema esimene juht. Just selle põhjal kujuneb arusaam sellest, milline juhtimine on normaalne ja mida võib juhilt oodata.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tööandja maine sünnib igapäevastes tegudes</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tänane suvetöötaja võib mõne aasta pärast kandideerida sinu ettevõttesse tagasi. Temast võib saada klient, koostööpartner või inimene, kes soovitab sinu ettevõtet teistele.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seetõttu tasub igal juhil küsida endalt kaks küsimust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kas meie ettevõte on koht, kuhu see noor sooviks ühel päeval tagasi tulla – töötaja, kliendi või koostööpartnerina?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ja veel olulisem.<br>Mida meie ettevõte noortele õpetab?<br>Noori õpetab iga tööandja. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Küsimus ei ole selles, kas sinu ettevõte õpetab. Küsimus on selles, mida ta õpetab.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/noored-ei-opi-tookultuuri-koolis-nad-opivad-seda-tooandjate-juures/">Noored ei õpi töökultuuri koolis. Nad õpivad seda tööandjate juures.</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/noored-ei-opi-tookultuuri-koolis-nad-opivad-seda-tooandjate-juures/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kõige kallim värbamisotsus on vale valik</title>
		<link>https://talentmill.ee/koige-kallim-varbamisotsus-on-vale-valik/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/koige-kallim-varbamisotsus-on-vale-valik/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 25 Jun 2026 09:59:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[muutuste juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[organisatsioonikultuur]]></category>
		<category><![CDATA[personaliotsing]]></category>
		<category><![CDATA[värbamine]]></category>
		<category><![CDATA[headhunting]]></category>
		<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[karjäärijuhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[sihtotsing]]></category>
		<category><![CDATA[strateegiline värbamine]]></category>
		<category><![CDATA[tööandja bränding]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4253</guid>

					<description><![CDATA[<p>Üks vale värbamisotsus võib ettevõttele maksta rohkem kui kogu põhjalik värbamisprotsess. Värbamise kõige kallim osa ei ole alati töökuulutus ega teenuse hind. Sageli on selleks juhi ja personalijuhi aeg ning vale otsuse tagajärg. Ühe inimese leidmine võib tähendada kümneid kui mitte sadu CV-sid, mitut vestlusringi, tagasiside andmist, taustauuringut ja pidevat koordineerimist. Kui mõne kuu pärast selgub, et valitud inimene ei sobi rolli, meeskonda või ettevõtte kultuuriga, algab kogu protsess uuesti. Olen töötanud värbamise ja personalijuhtimise valdkonnas üle 20 aasta. Selle aja jooksul olen näinud palju häid värbamisotsuseid, aga ka neid, mis on ettevõttele väga kalliks maksma läinud. Minu kogemus ütleb, et tänase värbamise suurim probleem ei ole kandidaatide puudus. Sageli on kandidaate palju, kuid nende seas ei ole inimest, kellel oleks korraga vajalik kogemus, õige motivatsioon ja sobivus meeskonnaga. Värbamise eest vastutaja ei vaja rohkem CV-sid. Ta vajab kindlamat otsust. Värbamise eest vastutava inimese õlul on sageli mitu ootust korraga: täita ametikoht kiiresti, hoida juhid protsessiga kaasas, pakkuda kandidaatidele head kogemust ja teha võimalikult õige valik. Minu töö on täpsustada otsitav profiil, kaardistada turg, jõuda sobivate inimesteni ning hinnata nende kogemust, motivatsiooni, ootusi ja sobivust rolli ning ettevõtte juhtimiskultuuriga. Nii jõuab juhi lauale väike ja sisuline valik, mitte lihtsalt rohkem CV-sid. Väline värbaja ei võta vastutust ära. Ta aitab infole ja faktidele tuginedes teha parema otsuse. Kõige sobivam kandidaat ei pruugi ise kandideerida Paljud tugevad juhid ja spetsialistid ei otsi aktiivselt uut tööd, kuid võivad olla valmis uut võimalust kaaluma, kui nendega võetakse ühendust personaalselt ja usaldusväärselt. Sihtotsing aitab jõuda inimesteni, kelleni tavapärase töökuulutusega sageli ei jõuta. Hea värbamine algab enne kandidaatide otsimist Mõnikord ei ole takistus kandidaatide vähesus, vaid ebaselge või liiga lai ametiprofiil. Enne otsingu alustamist aitan juhil või personalijuhil läbi mõelda, millised nõuded on päriselt vältimatud, milles saab olla paindlik ning kas vastutus, palk ja ootused on turuga kooskõlas. Aus turu tagasiside aitab vältida mitmekuulist protsessi, mis ei vii tulemuseni. Vale värbamisotsus mõjutab rohkem kui üht inimest Vale inimese värbamise hind ei piirdu tema töötasuga. Selle sisse kuuluvad värbamisele, sisseelamisele ja väljaõppele kulunud aeg, juhi ja meeskonna tähelepanu, tegemata või valesti tehtud töö ning mõnikord ka mõju klientidele ja meeskonna motivatsioonile. Professionaalne värbaja oskab küsida õigeid küsimusi, märgata vastustes vastuolusid ning eristada tegelikku motivatsiooni hästi ette valmistatud eneseesitlusest. Minu taust personalijuhtimises, värbamises ja inimeste käitumismustrite sügavamas mõistmises terapeudina aitab mul hinnata kandidaadi tugevusi, võimalikke riskikohti ja sobivust konkreetse organisatsiooni juhtimiskultuuriga. Millal tasub väline värbaja kaasata? Välise värbaja kasutamine on põhjendatud siis, kui roll on ettevõtte jaoks oluline, sobivaid inimesi ei ole aktiivsete tööotsijate seas, varasem otsing ei ole tulemust toonud, otsing peab olema konfidentsiaalne või vale valiku mõju oleks väga suur. Sellises olukorras pakub professionaalne värbaja enamat kui lisakäsi: oskust teha täpsem otsing, märgata riske ja anda otsustamiseks sisuline hinnang. Kallis ei ole mitte põhjalik värbamine vaid kiirustades värvatud vale inimene.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/koige-kallim-varbamisotsus-on-vale-valik/">Kõige kallim värbamisotsus on vale valik</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Üks vale värbamisotsus võib ettevõttele maksta rohkem kui kogu põhjalik värbamisprotsess.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Värbamise kõige kallim osa ei ole alati töökuulutus ega teenuse hind. Sageli on selleks juhi ja personalijuhi aeg ning vale otsuse tagajärg.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühe inimese leidmine võib tähendada kümneid kui mitte sadu CV-sid, mitut vestlusringi, tagasiside andmist, taustauuringut ja pidevat koordineerimist. Kui mõne kuu pärast selgub, et valitud inimene ei sobi rolli, meeskonda või ettevõtte kultuuriga, algab kogu protsess uuesti.</p>



<span id="more-4253"></span>



<p class="wp-block-paragraph">Olen töötanud värbamise ja personalijuhtimise valdkonnas üle 20 aasta. Selle aja jooksul olen näinud palju häid värbamisotsuseid, aga ka neid, mis on ettevõttele väga kalliks maksma läinud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu kogemus ütleb, et tänase värbamise suurim probleem ei ole kandidaatide puudus. Sageli on kandidaate palju, kuid nende seas ei ole inimest, kellel oleks korraga vajalik kogemus, õige motivatsioon ja sobivus meeskonnaga.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Värbamise eest vastutaja ei vaja rohkem CV-sid. Ta vajab kindlamat otsust.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Värbamise eest vastutava inimese õlul on sageli mitu ootust korraga: täita ametikoht kiiresti, hoida juhid protsessiga kaasas, pakkuda kandidaatidele head kogemust ja teha võimalikult õige valik.</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu töö on täpsustada otsitav profiil, kaardistada turg, jõuda sobivate inimesteni ning hinnata nende kogemust, motivatsiooni, ootusi ja sobivust rolli ning ettevõtte juhtimiskultuuriga. Nii jõuab juhi lauale väike ja sisuline valik, mitte lihtsalt rohkem CV-sid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Väline värbaja ei võta vastutust ära. Ta aitab infole ja faktidele tuginedes teha parema otsuse.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kõige sobivam kandidaat ei pruugi ise kandideerida</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Paljud tugevad juhid ja spetsialistid ei otsi aktiivselt uut tööd, kuid võivad olla valmis uut võimalust kaaluma, kui nendega võetakse ühendust personaalselt ja usaldusväärselt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sihtotsing aitab jõuda inimesteni, kelleni tavapärase töökuulutusega sageli ei jõuta.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Hea värbamine algab enne kandidaatide otsimist</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõnikord ei ole takistus kandidaatide vähesus, vaid ebaselge või liiga lai ametiprofiil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Enne otsingu alustamist aitan juhil või personalijuhil läbi mõelda, millised nõuded on päriselt vältimatud, milles saab olla paindlik ning kas vastutus, palk ja ootused on turuga kooskõlas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Aus turu tagasiside aitab vältida mitmekuulist protsessi, mis ei vii tulemuseni.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Vale värbamisotsus mõjutab rohkem kui üht inimest</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Vale inimese värbamise hind ei piirdu tema töötasuga. Selle sisse kuuluvad värbamisele, sisseelamisele ja väljaõppele kulunud aeg, juhi ja meeskonna tähelepanu, tegemata või valesti tehtud töö ning mõnikord ka mõju klientidele ja meeskonna motivatsioonile.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Professionaalne värbaja oskab küsida õigeid küsimusi, märgata vastustes vastuolusid ning eristada tegelikku motivatsiooni hästi ette valmistatud eneseesitlusest.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Minu taust personalijuhtimises, värbamises ja inimeste käitumismustrite sügavamas mõistmises terapeudina aitab mul hinnata kandidaadi tugevusi, võimalikke riskikohti ja sobivust konkreetse organisatsiooni juhtimiskultuuriga.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Millal tasub väline värbaja kaasata?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Välise värbaja kasutamine on põhjendatud siis, kui roll on ettevõtte jaoks oluline, sobivaid inimesi ei ole aktiivsete tööotsijate seas, varasem otsing ei ole tulemust toonud, otsing peab olema konfidentsiaalne või vale valiku mõju oleks väga suur.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sellises olukorras pakub professionaalne värbaja enamat kui lisakäsi: oskust teha täpsem otsing, märgata riske ja anda otsustamiseks sisuline hinnang.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kallis ei ole mitte põhjalik värbamine vaid kiirustades värvatud vale inimene.</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/koige-kallim-varbamisotsus-on-vale-valik/">Kõige kallim värbamisotsus on vale valik</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/koige-kallim-varbamisotsus-on-vale-valik/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks?</title>
		<link>https://talentmill.ee/varbasin-ta-12-aastat-tagasi-ta-tootab-seal-siiani-miks/</link>
					<comments>https://talentmill.ee/varbasin-ta-12-aastat-tagasi-ta-tootab-seal-siiani-miks/#respond</comments>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 25 Jun 2026 09:16:07 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[karjäärijuhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[organisatsioonikultuur]]></category>
		<category><![CDATA[personaliotsing]]></category>
		<category><![CDATA[töötajate rahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[Uncategorized]]></category>
		<category><![CDATA[värbamine]]></category>
		<category><![CDATA[vastutustundlik ettevõtlus]]></category>
		<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[töörahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[vatutustundlik ettevõtlus]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=4236</guid>

					<description><![CDATA[<p>Hiljuti vestlesin inimesega, kelle värbasin rahvusvahelisse ettevõttesse 12 aastat tagasi – siis, kui alustasin oma ettevõttega Talent Mill. Uurisin temalt, mis on teda hoidnud kõik need aastad samas organisatsioonis? See rahvusvaheline värbamisprojekt on mulle eredalt meelde jäänud. Kandidaat oli pärit teiselt poolt maakera ning jõudis minu töölauale Läti kaudu, kuna tema abikaasa on lätlanna. Tema ekspertsus oli seotud väga spetsiifilise valdkonnaga – kosmosetehnoloogiaga. See tähendas, et lisaks rahvusvahelisele sihtotsingule pidin hindama, kas tema kogemus, teadmised ja mõtteviis vastavad kliendi ootustele ning kas tegemist on kandidaadiga, kes suudab selles rollis pikaajaliselt edu saavutada. 12 aastat hiljem on see inimene endiselt samas ettevõttes. Värbajana ei juhtu just sageli, et saad rohkem kui kümme aastat hiljem oma töö tulemusele tagasi vaadata &#8211; nii pikad töösuhted on täna pigem erand. Kõige olulisemaks peab ta ettevõtte inimlikku suhtumist. Organisatsioon ei piirdu ainult tavapäraste tööandja kohustustega, vaid püüab päriselt oma inimesi toetada ja neist hoolida. Just empaatia ja inimlikkus on olnud peamised põhjused, miks ta on otsustanud jääda. Tean, et selles ettevõttes on siiani juhid, kes peavad inimeste arengut ja heaolu sama oluliseks kui tulemusi. Olulist rolli mängib ka valdkond ise – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Ta näeb, et tema töö on endiselt tähendusrikas ning sellel on mõju ühiskonnale laiemalt. Lisaks on ettevõte pakkunud talle võimalusi õppida, areneda ja võtta vastu uusi väljakutseid. Kui küsisin, mida ta oma tööandja juures kõige rohkem väärtustab, tõi ta välja vastutuse võtmise ja läbipaistvuse. Tema sõnul ei ole ettevõte alati olnud muutuste elluviimisel kõige kiirem, kuid oluline on see, et vigasid tunnistatakse ning nendest õpitakse. Soov muutuda ja paremaks saada on organisatsioonis päriselt olemas. Ka täna motiveerib teda kirg oma töö vastu ja ta näeb enda jaoks arenguvõimalusi ning kogeb, et tema panust väärtustatakse.Sellised lood näitavad, kui oluline on lisaks oskustele hinnata ka inimese motivatsiooni, väärtusi ja sobivust organisatsioonikultuuriga. Just need tegurid mõjutavad kõige rohkem töötajate hoidmist ja pikaajalist edu. Just selliste lugude pärast usun, et värbamine on palju enamat kui CV-de ja ametikirjelduste kokkuviimine. Hea värbamispartner aitab leida inimese, kes sobib nii rolli, meeskonda kui ka organisatsioonikultuuri.Värbajana pani see vestlus mind taas tõdema &#8211; põhjalik ja teadlik värbamine ühendab inimese ja organisatsiooni viisil, mis loob väärtust mõlemale poolele ka aastate pärast. 12 aastat hiljem on see lugu eelkõige mulle endale meeldetuletuseks, et kõige tulemuslikumad ja rõõmupakkuvad värbamised sünnivad siis, kui oskad hinnata nii inimest kui ka organisatsiooni tervikuna. Kui pikk on sinu kõige pikem töösuhe? Mis motiveeris sind pikalt ettevõttesse panustama?</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/varbasin-ta-12-aastat-tagasi-ta-tootab-seal-siiani-miks/">Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Hiljuti vestlesin inimesega, kelle värbasin rahvusvahelisse ettevõttesse 12 aastat tagasi – siis, kui alustasin oma ettevõttega Talent Mill. Uurisin temalt, mis on teda hoidnud kõik need aastad samas organisatsioonis?</p>



<p class="wp-block-paragraph">See rahvusvaheline värbamisprojekt on mulle eredalt meelde jäänud. Kandidaat oli pärit teiselt poolt maakera ning jõudis minu töölauale Läti kaudu, kuna tema abikaasa on lätlanna. Tema ekspertsus oli seotud väga spetsiifilise valdkonnaga – kosmosetehnoloogiaga. See tähendas, et lisaks rahvusvahelisele sihtotsingule pidin hindama, kas tema kogemus, teadmised ja mõtteviis vastavad kliendi ootustele ning kas tegemist on kandidaadiga, kes suudab selles rollis pikaajaliselt edu saavutada.</p>



<p class="has-text-align-left wp-block-paragraph"><strong>12 aastat hiljem on see inimene endiselt samas ettevõttes.</strong></p>



<span id="more-4236"></span>



<p class="wp-block-paragraph">Värbajana ei juhtu just sageli, et saad rohkem kui kümme aastat hiljem oma töö tulemusele tagasi vaadata &#8211; nii pikad töösuhted on täna pigem erand.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kõige olulisemaks peab ta ettevõtte inimlikku suhtumist. Organisatsioon ei piirdu ainult tavapäraste tööandja kohustustega, vaid püüab päriselt oma inimesi toetada ja neist hoolida. </strong>Just empaatia ja inimlikkus on olnud peamised põhjused, miks ta on otsustanud jääda. Tean, et selles ettevõttes on siiani juhid, kes peavad inimeste arengut ja heaolu sama oluliseks kui tulemusi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olulist rolli mängib ka valdkond ise – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. <strong>Ta näeb, et tema töö on endiselt tähendusrikas ning sellel on mõju ühiskonnale laiemalt. Lisaks on ettevõte pakkunud talle võimalusi õppida, areneda ja võtta vastu uusi väljakutseid.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui küsisin, mida ta oma tööandja juures kõige rohkem väärtustab, tõi ta välja vastutuse võtmise ja läbipaistvuse. Tema sõnul ei ole ettevõte alati olnud muutuste elluviimisel kõige kiirem, kuid oluline on see, et vigasid tunnistatakse ning nendest õpitakse. Soov muutuda ja paremaks saada on organisatsioonis päriselt olemas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ka täna motiveerib teda kirg oma töö vastu ja ta näeb enda jaoks arenguvõimalusi ning kogeb, et tema panust väärtustatakse.<br>Sellised lood näitavad, kui oluline on lisaks oskustele hinnata ka inimese motivatsiooni, väärtusi ja sobivust organisatsioonikultuuriga. Just need tegurid mõjutavad kõige rohkem töötajate hoidmist ja pikaajalist edu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Just selliste lugude pärast usun, et värbamine on palju enamat kui CV-de ja ametikirjelduste kokkuviimine. Hea värbamispartner aitab leida inimese, kes sobib nii rolli, meeskonda kui ka organisatsioonikultuuri.<br><strong>Värbajana pani see vestlus mind taas tõdema &#8211; põhjalik ja teadlik värbamine ühendab inimese ja organisatsiooni viisil, mis loob väärtust mõlemale poolele ka aastate pärast.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">12 aastat hiljem on see lugu eelkõige mulle endale meeldetuletuseks, et kõige tulemuslikumad ja rõõmupakkuvad värbamised sünnivad siis, kui oskad hinnata nii inimest kui ka organisatsiooni tervikuna.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kui pikk on sinu kõige pikem töösuhe? Mis motiveeris sind pikalt ettevõttesse panustama?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/varbasin-ta-12-aastat-tagasi-ta-tootab-seal-siiani-miks/">Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
					<wfw:commentRss>https://talentmill.ee/varbasin-ta-12-aastat-tagasi-ta-tootab-seal-siiani-miks/feed/</wfw:commentRss>
			<slash:comments>0</slash:comments>
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kellel ja miks on kasulik rääkida Sulle keskmisest palgast?</title>
		<link>https://talentmill.ee/kellel-ja-miks-on-kasulik-raakida-sulle-keskmisest-palgast/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika Tohv]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 05 Sep 2024 12:06:04 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[karjäärijuhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[minu karjäär]]></category>
		<category><![CDATA[muutuste juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[personaliotsing]]></category>
		<category><![CDATA[töö otsimine]]></category>
		<category><![CDATA[töötajate rahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[Töötasu ja palk]]></category>
		<category><![CDATA[vastutustundlik ettevõtlus]]></category>
		<category><![CDATA[töö kohandamine]]></category>
		<category><![CDATA[töörahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[töötajate vaimne tervis]]></category>
		<category><![CDATA[vatutustundlik ettevõtlus]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=1708</guid>

					<description><![CDATA[<p>Meie poliitikud on aastaid keskendunud rääkimisele keskmisest palgast. See on üks number (kuus, kvartalis, aastas), mis justkui näitab, kui hästi meil, Eesti inimestel läheb. Mediaanpalga (50% teenib rohkem ja 50% töötajatest teenib vähem raha) teemat on puudutatud väga põgusalt. Siinkohal on oluline küsida – miks?</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kellel-ja-miks-on-kasulik-raakida-sulle-keskmisest-palgast/">Kellel ja miks on kasulik rääkida Sulle keskmisest palgast?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Meie poliitikud on aastaid keskendunud rääkimisele keskmisest palgast. See on üks number (kuus, kvartalis, aastas), mis justkui näitab, kui hästi meil, Eesti inimestel läheb. Mediaanpalga (50% teenib rohkem ja 50% töötajatest teenib vähem raha) teemat on puudutatud väga põgusalt. Siinkohal on oluline küsida – miks?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Olen <a href="https://talentmill.ee/et/teised-meist/">värbajana</a> aastaid Eestisisesest palgalõhest teadlik olnud. Statistikaameti uuring <a href="https://www.facebook.com/photo?fbid=939829084855448&amp;set=a.292327349605628">https://www.facebook.com/photo?fbid=939829084855448&amp;set=a.292327349605628</a> annab aga kätte faktid palgatasemete olukorra kohta piirkonniti, üle Eesti. Need numbrid teevad kurvaks (v.a Tallinna, Harjumaa ja Tartu osas). Sellest aruandest saavad vastuse paljud eestlased, kes on esitanud küsimuse – kas sina tead kedagi, kes teaks kedagi, kes teenib keskmist palka või üle selle?</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img fetchpriority="high" decoding="async" width="1024" height="512" src="https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/09/Keskmine-palk-vs-mediaanpalk.-Kumb-peegeldab-rohkem-tegelikkust-1-1024x512.png" alt="" class="wp-image-1710" srcset="https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/09/Keskmine-palk-vs-mediaanpalk.-Kumb-peegeldab-rohkem-tegelikkust-1-1024x512.png 1024w, https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/09/Keskmine-palk-vs-mediaanpalk.-Kumb-peegeldab-rohkem-tegelikkust-1-300x150.png 300w, https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/09/Keskmine-palk-vs-mediaanpalk.-Kumb-peegeldab-rohkem-tegelikkust-1-768x384.png 768w, https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/09/Keskmine-palk-vs-mediaanpalk.-Kumb-peegeldab-rohkem-tegelikkust-1-1536x768.png 1536w, https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/09/Keskmine-palk-vs-mediaanpalk.-Kumb-peegeldab-rohkem-tegelikkust-1-2048x1024.png 2048w" sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Kui rääkida ainult keskmisest palgast, saavad poliitikud vältida arutelu sissetulekute ebavõrdsuse või palgajaotuse tegeliku olukorra üle Eestimaa lõikes tervikuna. Näiteks ei pruugi keskmine palk kajastada, et palgatõusud on peamiselt seotud kõrgepalgaliste töötajatega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mediaanpalk seevastu annab infot tegeliku olukorra kohta (ja ei ole populaarne sellest ju rääkida) &#8211; enamik inimesi teenib keskmisest palgast vähem. Mediaanpalga tahaplaanile jätmine aitab vältida, et ühiskonnas tõstatuks ebavõrdsuse küsimus (nii nagu on tekkinud diskussioon nais- ja meestöötajate palgalõhe teemal). Reaalsuse tunnistamine poliitikute poolt võib nõuda keerulisi ja ebamugavaid poliitilisi vastuseid ning ka vastutust. Kuidas läbi majanduspoliitika ebavõrdset olukorda leevendama hakata? Tegemist on ju meie oma inimestega, kel on üha raskem oma palgaga igapäevaselt hakkama saada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Statistikaamet: &#8220;Eesti mediaanpalk oli teises kvartalis 1641 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli Tallinnas (1899 eurot), järgnesid Harju (sh Tallinn, 1828 eurot) ja Tartu maakond (1713 eurot). Madalaim oli aga Valga (1297 eurot) ning Saare (1320 eurot) ja Ida-Viru maakonnas (1322 eurot). Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Täna, kus uusi makse tuleb juurde nagu seeni peale vihma… tuleks ehk mõelda maksule, mis puudutab ainult Tallinna, Harjumaa ja Tartu töötajaid, kus on töötasud ülejäänud piirkondadest oluliselt suuremad? Siit annab ju võtta küll. Jah…sama halb mõte, kui minna maksustama ettevõtte palgafondi.&#8221;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Soovime kõigile asjaosalistele (töötajad, tööandjad, poliitikud jne) tahet ja julgust rääkida olukorrast nii nagu see täna on! Sel juhul on lootust, et ühel päeval tunnevad oma palgast rõõmu ja end väärtustatuna ka Valgamaal ja Saaremaal oma tööpanust andvad inimesed.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kellel-ja-miks-on-kasulik-raakida-sulle-keskmisest-palgast/">Kellel ja miks on kasulik rääkida Sulle keskmisest palgast?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kas Sina oskad puhata?</title>
		<link>https://talentmill.ee/kas-sina-oskad-puhata/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Jaanika Tohv]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 20 Jun 2024 10:31:04 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[töö otsimine]]></category>
		<category><![CDATA[juhtimine]]></category>
		<category><![CDATA[töörahulolu]]></category>
		<category><![CDATA[töötajate vaimne tervis]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://talentmill.ee/?p=1702</guid>

					<description><![CDATA[<p>Suvi on täistuuril käimas ja paljud eestimaalased on juba puhkuse lainel või sätivad end parasjagu puhkusele. Eestimaa suvi ja puhkus paneb enamus eestlastel südame kiiremini põksuma kuna seda on ju aastajagu oodatud. Suvine puhkus on ülioluline, et Sa järgneval tööaastal suudaksid rõõmsalt ja ka produktiivselt oma tööülesandeid täita. Ja lihtsalt oma elust rõõmu tunda.</p>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kas-sina-oskad-puhata/">Kas Sina oskad puhata?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Suvi on täistuuril käimas ja paljud eestimaalased on juba puhkuse lainel või sätivad end parasjagu puhkusele. Eestimaa suvi ja puhkus paneb enamus eestlastel südame kiiremini põksuma kuna seda on ju aastajagu oodatud. Suvine puhkus on ülioluline, et Sa järgneval tööaastal suudaksid rõõmsalt ja ka produktiivselt oma tööülesandeid täita. Ja lihtsalt oma elust rõõmu tunda.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Igal omad plaanid. Osad inimesed plaanivad puhkuse ajaks suuri projekte, mis eraelus lahendamist ootavad. Toimetavad näiteks ehitamisega. Teised inimesed, ma ütleks juba teadlikumad, oskavad “juba” puhata ka nii, et ei tee kogu aeg midagi ja ei sõida rahutult ja pidevalt kuskile. Kuskile, kus tundub toredam, lõbusam ja kus toimub midagi, millest peab kindlasti osa saama.</p>



<p class="wp-block-paragraph">On suur oskus oma puhkuse ajal päriselt puhata. Olla nii, et midagi ei tee ja lubadki endal päriselt hinge tõmmata. Jah, meie ühiskonnas, kus kõik on tegemisele ja tulemusele suunatud, on keeruline mitte midagi teha. Mitte midagi tegemist tuleb teadlikult õppida. Kui selleks muidugi tahtmist ja teadlikkust varuks on. See on Sinu otsustamise koht.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img decoding="async" width="940" height="788" src="https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/06/Olen-puhkusel.png" alt="" class="wp-image-1703" srcset="https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/06/Olen-puhkusel.png 940w, https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/06/Olen-puhkusel-300x251.png 300w, https://talentmill.ee/wp-content/uploads/2024/06/Olen-puhkusel-768x644.png 768w" sizes="(max-width: 940px) 100vw, 940px" /></figure>



<p class="wp-block-paragraph">Puhkus ja asendaja</p>



<p class="wp-block-paragraph">Täna on aga teemaks, kas inimene siiski suudab ühe või kahe nädala jooksul (tihti ei puhata 28 kalendripäeva järjest) end tööst välja lülitada. On suurepärane, kui Sul on puhkuse ajaks asendaja ent tihti teda pole. Sel juhul võib juba puhkusele minnes tekkida hirm, (enamasti on see alateadlik), et tööle tagasi minnes on postkast umbes ja töölaud piltlikult öeldes lookas. &nbsp;Sellistes oludes on keeruline puhkusele keskenduda ja usaldada, et töö saab nii või teisiti tehtud (ja mitte rabeledes). Ent selline mõtteviis eeldab, et inimene on teadlik ja julgeb tunnistada, et ta mõtleb puhkuse ajal tööle ja tal on mure, mil moel tööl asjad edasi liiguvad. Tean, et see nõuab vahel ka julgust, et puhkuse ajal mitte tööasju teha. Kui ettevõtte kultuur on selline, et vaikimisi eeldatakse, et sa vaatad töömaile, siis on süütunne kerge tekkima. Siinkohal on oluline endale meelde tuletada, et see, kuidas puhata, on siiski ainult ja ainult Sinu enda vastutus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Puhkus ja sotsiaalmeedia</p>



<p class="wp-block-paragraph">Oled puhkusel ja skrollid sotsiaalmeediat ning tööandja või kolleeg (kes ei puhka), teeb tööalaseid postitusi. Sinu pilk jääb loomulikult siia pikemalt pidama ja mõttes oled Sa taas oma töö juures. Ja vaikselt tulevad meelde tegemised, mis enne puhkust pooleli jäid… taas oled puhkuselainelt töölainele suundunud. Sa ei pruugi seda ise märgatagi ja vahel ei taha inimene seda endale ka tunnistada (me oleme ju vastutustundlikud). Me oskame endale ju suurepäraselt asju ilusamaks teha ehk valetada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Mis siis teha? See on taas valikute koht ja hea lahendus Sinu jaoks, on Sinu sees tegelikult olemas – ole tark ning kuula seda (mitte ära eira)!</p>



<p class="wp-block-paragraph">Viis soovitust, mida puhkusel olles endale meelde tuletada</p>



<ol class="wp-block-list">
<li>Ole teadlik, et Sina vastutad oma tervise eest! Puhkus on parim tee, kuidas Sa saad oma tervist hoida.</li>



<li>Luba tööandjal ja juhil vastutada &#8211; kui tööandja või juht ei mõtle läbi, kuidas ettevõttes asendamiste kord toimib ehk kuidas töö puhkuste ajal tehtud saab, siis on see nende vastutus.</li>



<li>Luba endal päriselt puhata ja palun tee seda ilma süüd tundmata! Vaatamata sellele, et koduses majapidamises ootavad mitmed tööd tegemist jne. Need tööd ei lõpe kunagi. Ent Sinu tervisel, nii vaimsel kui ka füüsilisel, on piirid ees.</li>



<li>Ole ennast armastav inimene mitte tubli töötaja! Kui Sa puhkuse ajal nii vilksamisi töömaile vaatad – kuna oled ju vastutustundlik töötaja, siis pea meeles, et oled vastutustundetu kindlasti ühe inimese – ISEENDA SUHTES.</li>



<li>Ole ennast armastav inimene ja mitte ainult tubli laps, lapsevanem, abikaasa, õde või vend! Võta puhkuse ajal teadlikult aega ka endale (mitte ainult oma perele) – meil kõigil on erinevad vajadused ning on hea kuulata ka ennast ning teha seda, mis just Sinule hingekosutust pakub. See on Sinu aeg puhkamiseks!</li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph">Kuula lisaks! Miks ja kuidas puhata?</p>



<figure class="wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio"><div class="wp-block-embed__wrapper">
<iframe title="Hommikukohv EBSis: Miks ja kuidas puhata?" width="1200" height="675" src="https://www.youtube.com/embed/6m7MvUMLiac?feature=oembed&#038;enablejsapi=1" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe>
</div></figure>
<p>The post <a href="https://talentmill.ee/kas-sina-oskad-puhata/">Kas Sina oskad puhata?</a> appeared first on <a href="https://talentmill.ee">Talentmill</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
