Värbamise kõige kallim osa ei ole alati töökuulutus ega teenuse hind. Sageli on selleks juhi ja personalijuhi aeg ning vale otsuse tagajärg.

Ühe inimese leidmine võib tähendada kümneid kui mitte sadu CV-sid, mitut vestlusringi, tagasiside andmist, taustauuringut ja pidevat koordineerimist. Kui mõne kuu pärast selgub, et valitud inimene ei sobi rolli, meeskonda või ettevõtte kultuuriga, algab kogu protsess uuesti.

Olen töötanud värbamise ja personalijuhtimise valdkonnas üle 20 aasta. Selle aja jooksul olen näinud palju häid värbamisotsuseid, aga ka neid, mis on ettevõttele väga kalliks maksma läinud.

Minu kogemus ütleb, et tänase värbamise suurim probleem ei ole kandidaatide puudus. Sageli on kandidaate palju, kuid nende seas ei ole inimest, kellel oleks korraga vajalik kogemus, õige motivatsioon ja sobivus meeskonnaga.

Värbamise eest vastutaja ei vaja rohkem CV-sid. Ta vajab kindlamat otsust.

Värbamise eest vastutava inimese õlul on sageli mitu ootust korraga: täita ametikoht kiiresti, hoida juhid protsessiga kaasas, pakkuda kandidaatidele head kogemust ja teha võimalikult õige valik.

Minu töö on täpsustada otsitav profiil, kaardistada turg, jõuda sobivate inimesteni ning hinnata nende kogemust, motivatsiooni, ootusi ja sobivust rolli ning ettevõtte juhtimiskultuuriga. Nii jõuab juhi lauale väike ja sisuline valik, mitte lihtsalt rohkem CV-sid.

Väline värbaja ei võta vastutust ära. Ta aitab infole ja faktidele tuginedes teha parema otsuse.

Kõige sobivam kandidaat ei pruugi ise kandideerida

Paljud tugevad juhid ja spetsialistid ei otsi aktiivselt uut tööd, kuid võivad olla valmis uut võimalust kaaluma, kui nendega võetakse ühendust personaalselt ja usaldusväärselt.

Sihtotsing aitab jõuda inimesteni, kelleni tavapärase töökuulutusega sageli ei jõuta.

Hea värbamine algab enne kandidaatide otsimist

Mõnikord ei ole takistus kandidaatide vähesus, vaid ebaselge või liiga lai ametiprofiil.

Enne otsingu alustamist aitan juhil või personalijuhil läbi mõelda, millised nõuded on päriselt vältimatud, milles saab olla paindlik ning kas vastutus, palk ja ootused on turuga kooskõlas.

Aus turu tagasiside aitab vältida mitmekuulist protsessi, mis ei vii tulemuseni.

Vale värbamisotsus mõjutab rohkem kui üht inimest

Vale inimese värbamise hind ei piirdu tema töötasuga. Selle sisse kuuluvad värbamisele, sisseelamisele ja väljaõppele kulunud aeg, juhi ja meeskonna tähelepanu, tegemata või valesti tehtud töö ning mõnikord ka mõju klientidele ja meeskonna motivatsioonile.

Professionaalne värbaja oskab küsida õigeid küsimusi, märgata vastustes vastuolusid ning eristada tegelikku motivatsiooni hästi ette valmistatud eneseesitlusest.

Minu taust personalijuhtimises, värbamises ja inimeste käitumismustrite sügavamas mõistmises terapeudina aitab mul hinnata kandidaadi tugevusi, võimalikke riskikohti ja sobivust konkreetse organisatsiooni juhtimiskultuuriga.

Millal tasub väline värbaja kaasata?

Välise värbaja kasutamine on põhjendatud siis, kui roll on ettevõtte jaoks oluline, sobivaid inimesi ei ole aktiivsete tööotsijate seas, varasem otsing ei ole tulemust toonud, otsing peab olema konfidentsiaalne või vale valiku mõju oleks väga suur.

Sellises olukorras pakub professionaalne värbaja enamat kui lisakäsi: oskust teha täpsem otsing, märgata riske ja anda otsustamiseks sisuline hinnang.

Kallis ei ole mitte põhjalik värbamine vaid kiirustades värvatud vale inimene.

The post Kõige kallim värbamisotsus on vale valik appeared first on Talentmill.

Olen värbajana aastaid Eestisisesest palgalõhest teadlik olnud. Statistikaameti uuring https://www.facebook.com/photo?fbid=939829084855448&set=a.292327349605628 annab aga kätte faktid palgatasemete olukorra kohta piirkonniti, üle Eesti. Need numbrid teevad kurvaks (v.a Tallinna, Harjumaa ja Tartu osas). Sellest aruandest saavad vastuse paljud eestlased, kes on esitanud küsimuse – kas sina tead kedagi, kes teaks kedagi, kes teenib keskmist palka või üle selle?

Kui rääkida ainult keskmisest palgast, saavad poliitikud vältida arutelu sissetulekute ebavõrdsuse või palgajaotuse tegeliku olukorra üle Eestimaa lõikes tervikuna. Näiteks ei pruugi keskmine palk kajastada, et palgatõusud on peamiselt seotud kõrgepalgaliste töötajatega.

Mediaanpalk seevastu annab infot tegeliku olukorra kohta (ja ei ole populaarne sellest ju rääkida) – enamik inimesi teenib keskmisest palgast vähem. Mediaanpalga tahaplaanile jätmine aitab vältida, et ühiskonnas tõstatuks ebavõrdsuse küsimus (nii nagu on tekkinud diskussioon nais- ja meestöötajate palgalõhe teemal). Reaalsuse tunnistamine poliitikute poolt võib nõuda keerulisi ja ebamugavaid poliitilisi vastuseid ning ka vastutust. Kuidas läbi majanduspoliitika ebavõrdset olukorda leevendama hakata? Tegemist on ju meie oma inimestega, kel on üha raskem oma palgaga igapäevaselt hakkama saada.

Statistikaamet: “Eesti mediaanpalk oli teises kvartalis 1641 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli Tallinnas (1899 eurot), järgnesid Harju (sh Tallinn, 1828 eurot) ja Tartu maakond (1713 eurot). Madalaim oli aga Valga (1297 eurot) ning Saare (1320 eurot) ja Ida-Viru maakonnas (1322 eurot). Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Täna, kus uusi makse tuleb juurde nagu seeni peale vihma… tuleks ehk mõelda maksule, mis puudutab ainult Tallinna, Harjumaa ja Tartu töötajaid, kus on töötasud ülejäänud piirkondadest oluliselt suuremad? Siit annab ju võtta küll. Jah…sama halb mõte, kui minna maksustama ettevõtte palgafondi.”

Soovime kõigile asjaosalistele (töötajad, tööandjad, poliitikud jne) tahet ja julgust rääkida olukorrast nii nagu see täna on! Sel juhul on lootust, et ühel päeval tunnevad oma palgast rõõmu ja end väärtustatuna ka Valgamaal ja Saaremaal oma tööpanust andvad inimesed.

The post Kellel ja miks on kasulik rääkida Sulle keskmisest palgast? appeared first on Talentmill.

Nimetan seda inimest, kes oma lugu minuga jagas, täna Malleks (nimi on muudetud). Malle töötas mõned aastad oma ametikohal ja juht oli tema tööga igati rahul. Malle on inimesena kolleegidest hooliv ja kui võimalus oli, aitas ka kolleege. Selline ta juba on. Tuli ette, et ka juht vajas tema abi ja nõu. Malle arvates käibki üksteise toetamine hea koostöö juurde. Probleem tekkis aga ootamatust kohast –  juht hakkas tunnetama alluvat endast targemana ja seega tundus Malle talle mingist hetkest rivaalina (võib tema juhi kohta ihaldada). Ilmselt puudus selles juhis küpsus ja usaldus enda vastu. Seda saan oma kogemuse põhjal oletada ent see pole selle kirjatüki teema. Mingist hetkest sai Malle aru, et juht otsib tema töös vigu (ka komavigu jms). Ja vigadest rääkis juht kõigi teiste kolleegide juuresolekul, mitte omavahel. Hiljem selgus, et selline käitumine on nimetatud juhile varasemast ajast juba omane. Neljasilmavestlust ei julge või ei taha ta pidada. Sel juhul tuleb suuta ju argumenteerida ja fakte teada, mis polnud paraku selle juhi tugev külg. Töölkäimine muutus Malle jaoks tõeliseks piinaks ning igahommikune tööleminek nõudis temalt tohutut pingutust. Kolleegid ei julgenud toetust pakkuda. Neid võis tabada ju Malle saatus. Hirm oli.

Kuidas Malle probleemi lahendama asus?

Malle hakkas veel rohkem tööd tegema, et juht siiski tema tööga rahul oleks. Ta nägi väga palju vaeva, et juhile meelejärgi olla. Selline Malle juba oli. Kui tekkib raske olukord, tuleb veel rohkem vaeva näha ja pingutada. Mis te arvate, kas see juht oli seetõttu Malle tööga rahul? Loomulikult mitte. Temal oli oma eesmärk – Malle asutusest „ välja süüa“ ja tema tegevus oli väga sihipärane. See oli tema juhtimise tööriist, kui seda nii nimetada saab. Rohkem tööriistasid polnud ta vaatamata pikale karjäärile samas asutuses suutnud omandada (Malle polnud ei esimene ega viimane, keda juht sel viisil kohtles). Malle lahkus töölt „omal soovil“ ja paraku läbipõlenuna. Tema eneseusk ja enesekindlus olid kahanenud nullini (juhi töö kandis vilja…) ning Malle oli sügavas stressis. Tervis halvenes.

Mida Malle sellest olukorrast õppis?

Loomulikult sai Malle sellest kogemusest oma õppetunni. Ent selle õppetunni hind oli väga kõrge – tema enda tervise halvenemine. Seda mõistis ta alles hiljem (õnneks mitte liiga hilja). Ta mõistis, et vaatamata pingutustele oma tööd aina paremini teha, ei olnud tal võimalik oma kunagise juhi käitumismustreid muuta. See on tolle inimese vastutus. Igas suhtes on alati vähemalt kaks inimest. Kui üks ei taha või ei oska koostööd teha, siis seda koostööd toimuda ei saa. Miks Malle antud olukorras nii käitus? Täna saab ta aru, et see oli tema sisseharjunud käitumismuster (kui temaga rahul ei olda) – tuleb olla veel tublim ja veel rohkem tööd teha. Tuleb väga palju pingutada. Täna on Malle oma lapsepõlvest sisseharjunud käitumismustrist ja uskumustest teadlik. See mõistmine annab võimaluse edaspidi sarnaseid olukordi oma elus märgata ning käituda uut moodi – ennast väärtustades ja oma tervist hoides. See on tema vastutus. Ta teab, et saab muuta ainult iseennast ja oma suhtumist. Selle mõistmiseni jõudmine on Mallele tagasi andnud tema elurõõmu ja enesekindluse – ta teab, et ta on väärt inimene igas ettevõttes.

Kuidas Sina end tööle minnes tunned?

Armas lugeja, kuidas Sina end tunned, kui oled alustamas järjekordset tööpäeva? Kas sarnaselt Mallele püüad iga päev veel tublim olla, et juhi/kolleegi sapisest märkusest pääseda? Või oled jõudnud arusaamisele, et oled väärtuslik töötaja/inimene ka siis, kui vahel eksid ning asjad ei tule nii välja kui planeeritud? Kas sa märkad oma tundeid, mis on seotud tööga ja kolleegidega?

Kokkuvõtteks ütlen, et emotsionaalse vägivallaga leppimine on tervisele kahjulik. Sinu tervisele, mitte sinu juhi ega kolleegi tervisele. Tean, vahel nõuab vastutuse võtmine ja enda eest seismine julgust. Loodan siiralt, et Sinul on julgust seista oma väärtuste ja heaolu eest ning teha valik rõõmupakkuva (töö)elu kasuks!

The post Emotsionaalne vägivald töökohal – ühe inimese lugu appeared first on Talentmill.

Mul oli suurepärane, võimalus olla nõuandjaks noormehele, kes oli naasnud kaitseväest ja asunud tööotsingutele. Ülikool oli lõpetatud ja ette oli tal näidata töötamine suvekuudel. Kuna noormehe tööotsingud edenesid visalt ning „ei“ vastuseid oli kogunenud omajagu, siis ta minu, kui värbaja, poole ka pöördus. Sooviga saada teada, et mida ta peaks tegema teisiti. Reeglina ei olegi noorel inimesel ette näidata nõuetekohast kogemuste pagasit, mida tööandjad sageli uuelt töötajalt ootavad. Samas on noorel vaja tööd leida ning oma karjäärieed kuskilt alustada. Seetõttu paningi kirja selle loo –  kui kuidagi ei saa, siis kuidas saab?

Ka noorel on oma lugu

Kui olin tema loo ära kuulanud, siis viisin esmalt nimetatud noormehega (nimetan teda edaspidi Raunoks, nimi muudetud) Skype intervjuu. Soovisin teada saada, mida Rauno on vaatamata noorele eale oma elus teinud? Mille üle ise uhkust tunneb ja mida väärtustab. Uurisin, mis teda huvitab, millega vabal ajal tegeleb ning millise pilguga ta seda maailma eluolu üleüldse näeb (loe: kas ta näeb enda vastutust oma elu kujundamisel). 

Läbi küsimuste ja vastuste sain Rauno (töö)elust ja kandideerimise ajaloost lühiülevaate. Tausta teadmine  andis mulle, kui värbajale ja personalitöötajale võimaluse kaasa mõelda, mida Rauno võiks tööotsingutel teisiti teha, kui ta seni teinud on – suurendamaks võimalusi leida töö, mis vastab tema ootustele. Meie vestluse käigus koorus välja ühe tubli noormehe tegus ning toimekas (elu)lugu. Siinkohal on rõõm tõdeda, et Rauno on kahe jalaga maapeal seisev noor, kellel ei olnud ebarealistlikke ootusi ei ametikoha ega töötasu osas. Tema tehtud kodutöö tööturul toimuva osas oli väga muljetavaldav. Materjali, mida CV-s lisaks kajastada oli päris palju.

Veendu, et olulised faktid kajastuks CV-s

Noore inimese CV-s, kellel töökogemust napib, on iga infokild ja rõhuasetus ülioluline. Just see konkreetne infokild võib CV lugeja (juhi, personalitöötaja, värbaja) tähelepanu köita ja tuua tulevikutöö. Kõrvaltvaatajana on minul lihtsam näha Rauno tugevusi ja kogemusi, mida ta oma CV-s rõhutada võiks/peaks. Tihti oma häid ja erilisi külgi ei osata ise märgata või ei soovita ehk tagasihoidlikusest esile tõsta. Mõned oskused tunduvad endale igapäevased ning ei ole just kui mainimist väärt. Samas on oluline teada, millised on need oskused, mis teevad sind teistest erilisemaks. Rauno puhul sain välja tuua tema saksa keele oskuse ja väitluskunsti valdamise. Enamus noori räägivad küll inglise keelt ent saksa keele oskajaid on tööturul pigem vähe. Väitluskunsti valdamise põhjal võib järeldada, mis ametikohtadel Raunol võiks eelis olla – ametikohad, kus argumenteerimine ja kõneosavus tõotab tuua edu. Alates müügitööst, mida tuleb täna teha väga paljudel ametikohtadel. Samas on see oskus oluline paljudel ametikohtadel ning nimekiri tuleks siinkohal väga pikk. Need on oskused, mis eristavad Raunot paljudest tööotsijatest. Etteruttavalt saan öelda, et tänu oma väga heale suhtlusoskusele ja saksa keele valdamisele talle tööpakkumine ka tehti.

Tee ennast leitavaks ja nähtavaks

Rauno oli oma CV avaldanud CV Online andmebaasis (https://www.cv.ee/) ja selle kanali kaudu oli ta ka leitav. Selleks, et oma võimalusi suurendada ja leida sobiv töö on hea olla nähtav erinevates kanalites. Neid kanaleid on palju ning mõned neist väga valdkonnaspetsiifilised.  Soovitasin Raunol uurida, milliseid kanaleid kasutab tööandja, kelle juures töötamisest ta ise huvitatud on (tööpakkumisi sirvides). Soovitasin võimalusel Raunol saata oma CV otse personaliosakonda – lihtsalt endast märku anda. Ta oli enda jaoks pannud paika kriteeriumid, millele tulevane tööandja vastama peaks – seega oli tal eeltöö võimalike tööandjate kaardistamisel juba tehtud. Rauno tegi kohe peale meie vestlust endale ka LinkedIn konto (https://www.linkedin.com) ning peagi sai ta sealt kaudu kutse konkursile. Sel korral talle küll konkreetset tööd ei pakutud ent tema virtuaalne võrgustik on täna kindlasti suurem, kui enne meie kohtumist. Läbi loodava võrgustiku suurendas ta enda võimalusi leida meelepärane töö tulevikus.

Tee oma kandideerimistest list

Miks see on oluline? Rauno otsis tööd väga aktiivselt – ca 20 kandideerimist paari kuu peale. Sain aru, et kohati kadus tal ülevaade, millisesse ettevõttesse ta oma CV saatnud oli. Tagantjärele tegi Rauno järelduse, et oleks pidanud koostama nimekirja, kuhu ta kandideerinud on. Selle listi puudumine kujunes oluliseks õppimise kohaks. Nimelt võeti Raunoga ühendust ühest ettevõttest, kelle esindaja end ülikiirelt telefonis tutvustas. Rauno ei saanud kohe arugi, kust talle helistatakse ning arvas, et küllap siis mõni ettevõte, kuhu oli kandideerinud. Ettevõtte esindaja väitis, et Rauno olevat kandideerinud nimetatud ettevõttesse müügiesindajaks. Ettevõtte nimi ei tulnud Raunole aga tuttav ette. Reeglina tegi Rauno enne kandideerimist ettevõtte taustauuringu kuna talle oli ettevõtte usaldusväärsus oluline. Peale väikest mõtte- ja uurimistööd selgus, et Rauno sinna ettevõttesse siiski kandideerinud ei olnud. Ettevõte oli saanud tema andmed Töötukassast ja proovis leida sel viisil töötajaid oma võrkturundusse. Seega on hea teada ja panna kirja, millisesse ettevõttesse ning millisele ametikohale sa kandideerisid – siis on selge, millisest ettevõttest sinuga võidakse kontakti võtta. Lisaks saab ka helistaja (juht, personalitöötaja, värbaja) aru, kui sa ei mäleta kuhu sa kandideerinud oled ning see võib näidata, kui palju/vähe sul on motivatsiooni konkreetsesse ettevõttess tööle asuda. Arukas on sellist olukorda ennetada.

Testimine – kellele ja milleks?

Kasutan paljude värbamisprojektide raames teste – vaimse võimekuse, isiksuse ja kiiruse-täpsuse teste jms. Seda teevad enamus personaliotsingufirmasid ning paljud ettevõtted. Testimist ei kasutata  mitte kõikide konkursside raames, sest testimine nõuab nii ajalist kui rahalist panustamist. Testimisi tehakse enamasti selleks, et kandidaadi võimete ja isiksuse kohta rohkem infot saada. Info on vajalik õige valiku/otsuse tegemiseks  –– konkreetse ametikoha tööülesandeid ja eripärasid silmas pidades. Vahel ka laiemat ametikohtade gruppi/tööpere silmas pidades. Testimine ei sisalda endas lõplikku tõde ja seda tuleks ka nii võtta – testimise läbiviija peaks seda oma tagasisides kandidaadile ka väljendama. Ka Rauno tegi oma kandideerimise raames teste ja seda ühe konkursi viimases etapis. Vestlused ettevõttes olid läinud edukalt. Peale testimist sai ta ettevõtte personalitöötajalt äraütleva vastuse. Paraku ei saanud ta aga testimise tulemuste kohta tagasisidet. Ta sai vaid oletada, miks talle tööpakkumist ei tehtud. See oletus ei pruugi olla tõene ja siit võib kujuneda väär uskumus iseenda kohta, mis piirab edasisel tööotsimisel motivatsiooni. Siinkohal julgustan ma igat inimest, kes tööotsingute raames teste täidab – teil on õigus ise testi tagasisidet küsida. Miks seda teha? Tagasiside on alati väga väärtuslik, see annab sulle võimaluse näha oma tugevaid ja samas ka arendamist vajavaid külgi. On fakt, et meil kõigil on need arendamist vajavad küljed olemas ja ilma nendest teadlik olemata, paremaks saada ei ole võimalik. Seega on hea neid teada ning vajadusel julgeda neist ka rääkida. Testimisel saadud info on väärtuslik teave igale kandidaadile ja seda on võimalik enda kasuks tööle panna.

Rauno oli valmis oma testitulemusi minuga jagama. Kuna olin kursis ametikoha tööülesannetega ja teadsin kandideerimisel seatud nõudmisi, siis võimaldas see talle testi tulemused konkreetse ametikoha valguses lahti seletada. Rauno ütles, et saadud info oli talle kasulik ja selgitas rohkem lahti „ei“ vastuse tagamaid. Ta oli ise oletanud midagi muud.

Rauno viis soovitust tänasele tööotsijale

• Ära kiindu töökohta/ametikohta, kuhu sa kandideerid! Seni, kuni konkurss kestab ja sa pole tööpakkumist saanud, ei ole see töökoht „sinu oma“. Selline lähenemine/hoiak aitab sul „ei“ vastustega hakkama saada ning sihipäraselt edasi tegutseda.
• Kirjuta CV-sse ka oma õppetunnid. Kirjuta CV-s oma kogemused (iga väiksemgi ent mitte väga pikalt ja lohisevalt) lahti ning pane kirja, mida sa konkreetsel ametikohal õppisid. Midagi õppisid kindlasti.
• Tea oma nõrkusi ja julge neist vajadusel rääkida. See näitab, et oskad ennast ja oma käitumist teatud olukordades analüüsida ja kogemustest õppida.
• Vali sobilik riietus. Vaatamata sellele, et moes on mugav riietumisstiil ning üldiselt on see ka aktsepteeritud – arvesta intervjuule minnes ettevõtte taustaga ning vali, mida selga panna ning mis võimaluse korral kappi rippuma jätta. Raunole tehti riietuse kohta komplimente!
• Küsi nõu. Ole ise tööotsingul aktiivne ja küsi abi inimestelt, kes võiks sind sammu võrra edasi aidata. Vahel saavad endal mõtted otsa ja kõike ei peagi ise teadma! Abi küsimine võib viia sind uue töökoha leidmiseni.

Mida Rauno kogemus minu kogemuste pagasisse juurde andis? Tavapäraselt kohtun ma inimestega, kui nad on konkursil kandidaadi rollis ja mina värbajana olen valija rollis. Minule on antud volitus olemasoleva info (CV, testimine) ja intervjuu põhjal kandidaati hinnata. Sõltuvalt inimesest tekib  konkurssidel aegajalt ikka kandidaadiga usaldus ja ma saan neile pärast äraütlevat vastust kasulikku tagasisidet anda. Aga enamusele on kandideerimise protsess ja olukord pingeline – kohati ka stressi tekitav. Ja see on mõistetav.

Raunoga me kohtusime teises rollis – kui inimene inimesega. Nägin enda ees avatud ja koostööle suunatud noort, kelles on väga palju teha tahtmise energiat – antagu ainult võimalus. Väärtus igale tööandjale.

Ma sain teada, milliseid raamatuid noored loevad. Sain teada kust pärinevad nende põhimõtted – lisaks neile, mis on perest kaasa võetud. Panin oma lugemislisti juurde Ray Dalio raamatu „Põhimõtted. Elus ja töös“. Sain rohkem aimu, mida kujutab endast Pecha Kucha esitlusstiil ning millistel juhtudel seda kasutada võiks (ka oma töös). Nimekiri, mulle saabunud uuest infost tuleks pikk. Et see kogemus kokku võtta – olen väga tänulik, et sain kuulda Rauno lugu ning olla talle abiks, kui ta oma tööotsingul teist vaatenurka ja tuge vajas. Rõõmu teeb see, et ta tööotsing lõppes edukalt ning ta alustas äsja oma karjääriteed!

Innustan noori (ja kõiki teisi samuti), kes tööotsingutel, julgelt nõu ja abi küsima – kaotada ei ole midagi, ikka võita!

The post Ühe noore lugu – aktiivne tööotsing appeared first on Talentmill.

Vahel saab kõik alguse juhusest. Või vähemalt esmapilgul tundub see nii. Selline on ka minu ettevõtjaks hakkamise lugu. Saagu minu loost häid mõtteid ja julgustust see, kes täna kaalub – hakata ettevõtjaks või mitte… alati on olemas see „aga“ ning mitu põhjust, miks selleks praegu õige aeg ei ole. Ent vahel tuleb lihtsalt kuulata oma sisemist tarkust.

Märka võimalusi, mis peituvad raskes eluperioodis

Aasta 2014 algas minu elus kurva sündmusega. Raske haigus oli minu emast jagu saanud. Sellega seoses olin nädal tööst eemal. See nädal oli piisavalt pikk aeg selleks, et mõelda, kuidas minu elu edasi läheb? Otsisin vastuseid küsimustele – mida ma elus veel teha tahan? Milliste inimestega ma koos töötada ja toimetada soovin? Mis mulle elus rõõmu pakub? Nii nagu ikka endasse vaadates ja küsimusi esitades ette võib tulla, tulevad vastused, mis meid ennastki üllatavad. Minu peas  sündis otsus – lahkun palgatöölt. Põhjuseid selleks oli mitmeid ent peamine ikka enda rahulolematus olukorraga. Otsus oli tehtud ent mõningate asjaolude kokkulangemise tõttu lahkusin ma palgatöölt siiski alles pool aastat peale selle otsuse tegemist. Täna tean, et selle nädala jooksul jõudis minuni teadmine, et ma ei ole oma tööeluga rahul ja seda elu saan muuta ainult mina ise. Elu muutmiseks tuli hakata astuma samme, et liikuda minu enda soovitud suunas.

Ole valmis haarama võimalustest

Mul oli kindel plaan terve suvi puhata. See otsus ja teadmine andis jaksu edasi minna. Ent vahel ei lähe sinu plaanid täide või täituvad hoopis teised unistused. Sellised, mida sa ei ole julgenud tegelikult endale valjult välja öelda – hakata ettevõtjaks. Oled küll muude mõtete virrvarris vilksamisi mõelnud ent pole seda nii öelda tõsiselt vaagima-kaaluma asunud. Nii oli ka minuga.

Ma ei mäleta täpselt, kes kellele helistas. Ent peale ühte telefonikõnet, oma hea tuttava ja kunagise juhiga, olin saanud koostööpakkumise – sellise, mis unistuse kaunist suvepuhkusest automaatselt tahaplaanile lükkas. Tundsin, et see on minu võimalus – aidata suveperioodil (kus enamus Eestimaalasi puhkab) ühte personalimeeskonda värbamiste projektides ja teha seda ettevõtjana. See tundus parim variant võimalikest. Saan aru, et selline pakkumine tehti usaldusest minu vastu ja selle usalduse eest olen lõpmata tänulik tänaseni.  Registreerisin oma ettevõtte nädal hiljem, kui olin töölt lahkunud, juulis 2014. See teeb tänaseks juba 5 aastat, mis on omamoodi väike juubel värbamisfirmale Talent Mill😊.

Kõik tundus tuttav ent tegelikkuses oli kõik uus

Kuna olin aastaid personalivaldkonnas töötanud ja sealhulgas ka värbamisi teinud, siis tundus kõik justkui tuttav. Paraku nii see polnud. Minule oli see esimene kord, kus mul tuli otsida ja veenvalt kõnetada väga spetsiifiliste teadmiste ja oskustega insenere, keda tööturul nappis. Tagantjärele saan aru, et see algus oli veel kerge. Värbamisprojektid läksid aina keerukamaks ja alustasin rahvusvaheliste värbamistega. Väljakutseid minu senistele teadmistele ning oskustele jagus igaks päevaks. Samas on need väljakutsed mind ennast professionaalses mõttes ja inimesena väga arendanud. See on olnud keeruline, aga väga väärtuslik teekond igas mõttes.

Väljakutseid jagub igal sammul

Üheks esimeseks väljakutseks oli minu jaoks esimene inglisekeelne tööintervjuu, mille käigus kohtusin Hispaaniast Eestisse elama asuva professoriga. Intervjuul oli minu eesmärk kontrollida tema võimalikke teadmisi (kandidaadi hindamine) elektroonika ning IT valdkonnas ja seda olukorras, kus olin seda valdkonda sutsuke nii öelda nuusutada saanud. Täna saan aru, et see oli pea võimatu missioon, aga andsin oma parima. Tänaseks elab ja töötab too professor endiselt Eestis, samas ettevõttes juba viis aastat ja on karjääriredelil kiirelt liikunud. Meil  on olnud võimalus värvata nüüd juba tema meeskonda ägedaid insenere üle maailma. Värbajana toimetan maailmas, kus õpin iga päev ning see paneb pingutama ja endalt küsima – mida ma saan veel teha, et need sobivad spetsialistid rahvusvahelisel tasandil üles leida, välja valida ja ära hinnata  – selleks, et värbamine tulemuslik oleks.

Ressursside – raha ja aeg olulisus ettevõtluses

Kui ma ettevõttega alustasin, siis kiire alguse tõttu jäi mul äriplaan tegemata – värbamine oli tol hetkel prioriteet number üks. Usaldasin oma head suhet rahaga ja oma kliente. Tegin pool aastat kõvasti tööd (ületunde enda jaoks kokku ei löönud), pakkudes värbajana tulemuslikku värbamisteenust. Kuna mul ei olnud suuri kulusid, siis ühel hetkel oli ettevõtte pangakontol summa, millest alustades unistadagi ei osanud. Ressurss, mis avardas minu võimalusi ennast arendada. Enda tööandjana sain nüüd minna õppima seda, mida hing ihaldas ja võtta selleks aega. Oma tööajakava panin paika ise. Mul ei olnud enam vajadust istuda kellast kellani töötoolil. See  võimalus on muutnud väga palju minu suhtumist töö tegemisse tervikuna ja pannud mõistma, kui oluline on inimese jaoks paindlikkus ning usaldus töösuhetes.

Need viis aastat ettevõtjana on väga selgelt näidanud, et aastad pole vennad ja majanduskõver käib üles ning alla – mõjutades ettevõtja elu olulisel määral. Selline on elu. Samas, kui sa sellega arvestada oskad, siis on võimalik ka raskemad ajad (väike)ettevõtjana üle elada.

On suur vedamine/õnn, kui sinu kõrval on kolleeg, keda saab usaldada

Olen koostööd teinud erinevate inimestega ja kogenud, et ühega läheb koostöö sujuvalt, teisega nagu üle kivide ja kändude. Koostöö sõltub väga paljudest nüanssidest. Ent väikeses ettevõttes on see väga oluline, et inimeste väärtused on sarnased ja üksteist saab usaldada. Omavahelised kokkulepped peavad ja „õhus rippuvatest“ probleemidest räägitakse kohe. Selles olen väärtuslikke õpetusi saanud oma noorelt kolleegilt, kellega viimased 2,5 aastat oleme enamasti ühte jalga käinud. Mina annan temale kogenenumana vastu enda oskusi ja teadmisi personaliotsingu valdkonnas laiemalt. Nii me üksteist tasakaalustame.

Kokkuvõtteks – kas ma olen tehtud valikuga rahul ? Rahul, et hakkasin ettevõtjaks?

Jah. Ilma kahtluseta. Ma teen tööd oma tingimustel (Liisi Toom Persoonibrändi Agentuurist on sel teemal kirjutanud põnevaid ja kasulikke artikleid) ja tundega, et teen õiget asja ning koos inimestega, kellega on rõõm koostööd teha. Mul on väärtuslikku aega ja saan teha midagi koos oma pere ja kallite inimestega. Ma saan seda aega ise valida. Vastutan (võin kinnitada, et see ei ole alati kerge) ise oma elu ja töö eest. Õnn ei ole eesmärk, see on teekond, ka ettevõtluses.

Soovin teile ettevõtlikku ja rõõmupakkuvat teekonda!

The post Värbamisfirma Talent Mill 5 aastat ehk kuidas minust sai ettevõtja appeared first on Talentmill.

Oluliselt vähem on kirjutatud teemal, miks on sageli nii, et sisimas juba mõnda aega planeeritud muutuse sammu on raske ette võtta. Selles kirjatükis soovin teid, lugejaid, ärgitada mõtlema tagamaadele, mis võib olla see, mis takistab sind täna tegemast sammu, mis võib muuta sinu karjääri ja ehk koguni elu.

Kui oled mõelnud töökoha vahetusele või mõtisklenud, et tahaks oma elus muutust ette võtta, toomaks oma igapäevaellu rohkem rõõmu, siis on see lugu just sinule.

Võtan teemaks hirmu, mis kuulub paratamatult inimeseks olemise juurde ja mis on sageli meile suureks takistuseks valikute tegemisel. Hirm tuleb alati siis, kui oleme olukorras, millest me (veel) jagu või aru ei saa. Samm karjääris, kas siis edasi tänases valdkonnas, ettevõttes või hoopis mingi uus tee, on kahtlemata seotud  teadmatusega. Igasugune areng seondub hirmuga, sest see viib meid uutesse, senitundmatutesse situatsioonidesse, mida me pole varem kogenud ja milles me end seni pole proovile pannud.

Igal inimesel on oma isiklik, individuaalne hirmu vorm, nagu oma armastuse vorm. Hirm on olemas vaid teatud kindla inimese poolt läbielatuna – üks inimene kardab ämblikku, teisel on suur hirm üksinduse ees ja kolmandal on elu suurim hirm eksida, teha vigu. Igal inimesel on hirmuga oma lugu. Me usume illusoorselt, nagu oleks võimalik elada ilma hirmuta. Tegelikkuses mitte. Meil on võimalik vaid arendada hirmu vastas jõude: julgust, usaldust, mis aitavad meil hirmu vastu võtta, sellega tegeleda ja jagu saada. Kuigi hirm kuulub meie ellu, ei teadvusta me igapäevaselt, et meil on hirm.

” Ühelt poolt võib hirm meid aktiveerida, teiselt poolt halvata.”

Juhul, kui oled tegemas muutust karjääris või muud tähtsat otsust oma elus, on üheks võtmekohaks oma hirmude teadvustamine ja nende märkamine. Uuri (küsi endalt küsimusi), mis on hirmude tegelik sõnum sulle, mis on see, mida sa täna kõige enam kardad seoses plaanitava sammuga?

Teadlik lähenemine hirmule annab sulle võimaluse luua selgust mõtetes ja tunnetes. Hirmu vastuvõtt ja sellega toimetulek tähendab uut sammu arengus, muutes meid küpsemaks ja elukogenumaks. Seevastu hirmust ja sellega tegelemisest kõrvalehoidumine laseb meil stagneeruda, tõkestab arengut ning võib halvendada isegi tervist.

Olukorrad, kus me tööelu kontekstis hirmu tunneme võivad olla väga erinevad. See võib olla hirm, et ei leia uut ja sobivat tööd. See võib olla hirm sissetuleku vähenemise või kaotamise ees. See võib olla hirm selle ees, et meie oskused ning teadmised ei ole uude ametisse asumiseks piisavad. Või siis hirm koondamise ees.

Iga uus, tundmatu olukord, iga esmakordselt tehtav või läbielatav asi kätkeb endas uudsusevõlu, seiklushimu ja riskirõõmu kõrval ka hirmu. Kuna elu viib meid üha uuesti kokku uute, senitundmatute ja senikogematute olukordadega, on hirm meile pidavaks saatjaks. Kõige hõlpsamini jõuab ta teadvusesse meie arengu eriti tähtsates punktides, seal, kus tuleb lahkuda vanadelt, sissekäidud radadelt, toime tulla uute ülesannetega, läbi teha muutusi.

Ühelt poolt võib hirm meid aktiveerida, teiselt poolt halvata. Hirm on alati ohtude signaaliks ja hoiatuseks, samas kätkeb ta endas ajendit, nimelt impulssi enda ületamiseks. Jah, see nõuab julgust, usaldust nii keskkonna kui ka enda suhtes. Tean isiklikust kogemusest, et see ei ole lihtne – reeglina on lihtsam jääda tuntud ning turvalisse keskkonda. Samas kui meil on olemas teadmine, et on täiesti normaalne, et eksisteerivad  vanuse-ja arengukohased hirmud, mida terve inimene tunnebki ja millest ta üle kasvab, on oluliselt kindlam liikuda ka tundmatus suunas. Suunas, mis sulle päriselt huvi, rõõmu ning õppimisvõimalust pakub.

Märka seda, mis sinus hirmu tekitab, esita endale küsimusi ja ära karda vastuseid ning sul on võimalus teha oma karjääriplaane palju teadlikumalt ja julgemalt.

Autori märkus: blogiteksti koostamisel on kasutatud Fritz Riemann raamatut “Hirmu põhivormid”.

The post Hirm – võimalus või takistus karjääriteel? appeared first on Talentmill.