Meeldivusega on huvitavad lood. On ju tore suhelda ja koostööd teha meeldivate inimestega – kolleegide, koostööpartneritega. Ilmselge on ka see, et pea kõigi jaoks väljendub meeldivus erinevates asjades. Mõne jaoks väljendub see viisakuses, huvi tundmises vestluspartneri vastu, ühistes huvides, teisele aga silmavaates, naeratuses, hääletoonis või ka hoolitsetud välimuses.
Esmamulje
Erinevad uuringud toovad välja erinevaid ajaühikuid, mille jooksul esmakohtumisel võõra inimese kohta mulje kujuneb. Olgu see viis, seitse või kümme sekundit, oluline on, et see on vaid hetk ja möödub silmapilkselt. Me teame, et esmamuljet on võimalik jätta vaid üks kord. Viisil, kuidas me sel viivul teist inimest tajume, on aga edasisele väga suur mõju. Füüsiliselt meeldivatele inimestele kipume automaatselt omistama mitmesuguseid positiivseid jooni – sõbralikkus, intelligentsus, lahkus. On kindlaks tehtud, et peale esmamulje kujunemist püüame me ülejäänud vestluse käigus otsida kinnitust just nendele omadustele, mida me oleme esmapilgul tajunud või tunnetanud.
Meeldivuse arendamine versus manipuleerimine
Töises kontekstis on meeldivus üliolulise tähtsusega. See hetk, kui sulle tutvustatakse uut kolleegi, tervitad töövestlusel kandidaati või külastad uut potentsiaalset klienti. Olenevalt sellest, mida sa näed ja kuuled, tekib sul teatud tunne ja hoiak. Siin peitub üks oluline AGA. Meeldivust on võimalik mõjutada, käitumist on võimalik lihvida. Kõikjalt võib leida nõuandeid, kuidas olla mõjusam vestluspartner, kuidas näidata üles huvi, kuidas mõjuda professionaalselt, kuidas kehakeelt kasutades näida avatud ja enesekindel. Enda oskuste lihvimine ja arendamine on kiiduväärt. Küll aga kerkib siin küsimus, millal ületatakse piir ning ehedast iseendaks olemisest saab manipuleerimine.
Fookuse hoidmine
Värbamisprotsessis pakub iga uus kohtumine ja iga uus vestlus pidevalt võimalusi esmamuljeteks. Kuidas oleks siin kasulik meeldivuse faktorit meeles pidada?
NÕUANNE – kasulik on hoida avatud meelt, teadvustada, milliseid hinnanguid võime kalduda andma ning hoida fookus konkreetsetel nõudmistel ja ootustel. Kui emotsioonid valikute tegemisel ja otsustamisel kõrvale jätta, on võimalik anda objektiivsemaid hinnanguid. Suurepärane, või vastupidi nõrk esmamulje, ei tohi mõjutada värbamisotsust, kuid üsna lihtne võib olla sel teel libastuda.
Lisaks kandidaadi olekule ja käitumisele on oluline märgata ka enda hoiakuid ja meeleseisundit. See, millises seisundis me kohtumisele minnes oleme, avaldab omamoodi mõju. Kui vahetult enne intervjuud oleme kogenud positiivset emotsiooni, siis see positiivne laeng tuleb meiega vestlusele kaasa ning laseb meil kogeda olukorda helgemana. Samas pahameelt tekitava olukorra kogemine või ärritus võib mõjutada eesootavat situatsiooni mitte soosivas suunas.
NÕUANNE – jälgi enda meeleolu ja hoiakuid ning tea, et sinu emotsionaalne seisund võib heita varju konstruktiivsetele hinnangutele.
Näiteid elust
Mis mõtted sul pähe tulevad, kui sinu vestluspartneri käepigistus on ebalev ja higine? Kuivõrd mõjutab sind see, kui jutuajamise käigus tuleb välja, et te olete käinud ühes koolis, harrastate sama spordiala või jagate ühist unistust reisist mõnda konkreetsesse sihtkohta. Ühised jooned või huvialad loovad uute tutvustega lähedasemaid suhteid, ühiseid jututeemasid. Samas töövestlusel, mis on hindamissituatsioon, võib see otsust kallutada. Mida sel juhul mitte teha?! Äärmuslik kriitilisus, ettevaatlikkus või hirm hinnangutes eksida viib paranoiani ja see ei aita sind kindlasti edasi. Hoia fookust eesmärgil ning kokkulepitud ootustel ja nõudmistel, kasuta fokusseeritud kompetentsipõhiseid küsimusi, et leida argumenteeritud kinnitust oskustele ja omadustele, mis sulle tundub, et inimeses peidus on. Nii saad veenduda, kas tekkinud kõhutunne ja mulje ka tegelikkusele vastab.