See rahvusvaheline värbamisprojekt on mulle eredalt meelde jäänud. Kandidaat oli pärit teiselt poolt maakera ning jõudis minu töölauale Läti kaudu, kuna tema abikaasa on lätlanna. Tema ekspertsus oli seotud väga spetsiifilise valdkonnaga – kosmosetehnoloogiaga. See tähendas, et lisaks rahvusvahelisele sihtotsingule pidin hindama, kas tema kogemus, teadmised ja mõtteviis vastavad kliendi ootustele ning kas tegemist on kandidaadiga, kes suudab selles rollis pikaajaliselt edu saavutada.

12 aastat hiljem on see inimene endiselt samas ettevõttes.

Värbajana ei juhtu just sageli, et saad rohkem kui kümme aastat hiljem oma töö tulemusele tagasi vaadata – nii pikad töösuhted on täna pigem erand.

Kõige olulisemaks peab ta ettevõtte inimlikku suhtumist. Organisatsioon ei piirdu ainult tavapäraste tööandja kohustustega, vaid püüab päriselt oma inimesi toetada ja neist hoolida. Just empaatia ja inimlikkus on olnud peamised põhjused, miks ta on otsustanud jääda. Tean, et selles ettevõttes on siiani juhid, kes peavad inimeste arengut ja heaolu sama oluliseks kui tulemusi.

Olulist rolli mängib ka valdkond ise – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Ta näeb, et tema töö on endiselt tähendusrikas ning sellel on mõju ühiskonnale laiemalt. Lisaks on ettevõte pakkunud talle võimalusi õppida, areneda ja võtta vastu uusi väljakutseid.

Kui küsisin, mida ta oma tööandja juures kõige rohkem väärtustab, tõi ta välja vastutuse võtmise ja läbipaistvuse. Tema sõnul ei ole ettevõte alati olnud muutuste elluviimisel kõige kiirem, kuid oluline on see, et vigasid tunnistatakse ning nendest õpitakse. Soov muutuda ja paremaks saada on organisatsioonis päriselt olemas.

Ka täna motiveerib teda kirg oma töö vastu ja ta näeb enda jaoks arenguvõimalusi ning kogeb, et tema panust väärtustatakse.
Sellised lood näitavad, kui oluline on lisaks oskustele hinnata ka inimese motivatsiooni, väärtusi ja sobivust organisatsioonikultuuriga. Just need tegurid mõjutavad kõige rohkem töötajate hoidmist ja pikaajalist edu.

Just selliste lugude pärast usun, et värbamine on palju enamat kui CV-de ja ametikirjelduste kokkuviimine. Hea värbamispartner aitab leida inimese, kes sobib nii rolli, meeskonda kui ka organisatsioonikultuuri.
Värbajana pani see vestlus mind taas tõdema – põhjalik ja teadlik värbamine ühendab inimese ja organisatsiooni viisil, mis loob väärtust mõlemale poolele ka aastate pärast.

12 aastat hiljem on see lugu eelkõige mulle endale meeldetuletuseks, et kõige tulemuslikumad ja rõõmupakkuvad värbamised sünnivad siis, kui oskad hinnata nii inimest kui ka organisatsiooni tervikuna.

Kui pikk on sinu kõige pikem töösuhe? Mis motiveeris sind pikalt ettevõttesse panustama?

The post Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks? appeared first on Talentmill.

Olen värbajana aastaid Eestisisesest palgalõhest teadlik olnud. Statistikaameti uuring https://www.facebook.com/photo?fbid=939829084855448&set=a.292327349605628 annab aga kätte faktid palgatasemete olukorra kohta piirkonniti, üle Eesti. Need numbrid teevad kurvaks (v.a Tallinna, Harjumaa ja Tartu osas). Sellest aruandest saavad vastuse paljud eestlased, kes on esitanud küsimuse – kas sina tead kedagi, kes teaks kedagi, kes teenib keskmist palka või üle selle?

Kui rääkida ainult keskmisest palgast, saavad poliitikud vältida arutelu sissetulekute ebavõrdsuse või palgajaotuse tegeliku olukorra üle Eestimaa lõikes tervikuna. Näiteks ei pruugi keskmine palk kajastada, et palgatõusud on peamiselt seotud kõrgepalgaliste töötajatega.

Mediaanpalk seevastu annab infot tegeliku olukorra kohta (ja ei ole populaarne sellest ju rääkida) – enamik inimesi teenib keskmisest palgast vähem. Mediaanpalga tahaplaanile jätmine aitab vältida, et ühiskonnas tõstatuks ebavõrdsuse küsimus (nii nagu on tekkinud diskussioon nais- ja meestöötajate palgalõhe teemal). Reaalsuse tunnistamine poliitikute poolt võib nõuda keerulisi ja ebamugavaid poliitilisi vastuseid ning ka vastutust. Kuidas läbi majanduspoliitika ebavõrdset olukorda leevendama hakata? Tegemist on ju meie oma inimestega, kel on üha raskem oma palgaga igapäevaselt hakkama saada.

Statistikaamet: “Eesti mediaanpalk oli teises kvartalis 1641 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli Tallinnas (1899 eurot), järgnesid Harju (sh Tallinn, 1828 eurot) ja Tartu maakond (1713 eurot). Madalaim oli aga Valga (1297 eurot) ning Saare (1320 eurot) ja Ida-Viru maakonnas (1322 eurot). Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Täna, kus uusi makse tuleb juurde nagu seeni peale vihma… tuleks ehk mõelda maksule, mis puudutab ainult Tallinna, Harjumaa ja Tartu töötajaid, kus on töötasud ülejäänud piirkondadest oluliselt suuremad? Siit annab ju võtta küll. Jah…sama halb mõte, kui minna maksustama ettevõtte palgafondi.”

Soovime kõigile asjaosalistele (töötajad, tööandjad, poliitikud jne) tahet ja julgust rääkida olukorrast nii nagu see täna on! Sel juhul on lootust, et ühel päeval tunnevad oma palgast rõõmu ja end väärtustatuna ka Valgamaal ja Saaremaal oma tööpanust andvad inimesed.

The post Kellel ja miks on kasulik rääkida Sulle keskmisest palgast? appeared first on Talentmill.

Igal omad plaanid. Osad inimesed plaanivad puhkuse ajaks suuri projekte, mis eraelus lahendamist ootavad. Toimetavad näiteks ehitamisega. Teised inimesed, ma ütleks juba teadlikumad, oskavad “juba” puhata ka nii, et ei tee kogu aeg midagi ja ei sõida rahutult ja pidevalt kuskile. Kuskile, kus tundub toredam, lõbusam ja kus toimub midagi, millest peab kindlasti osa saama.

On suur oskus oma puhkuse ajal päriselt puhata. Olla nii, et midagi ei tee ja lubadki endal päriselt hinge tõmmata. Jah, meie ühiskonnas, kus kõik on tegemisele ja tulemusele suunatud, on keeruline mitte midagi teha. Mitte midagi tegemist tuleb teadlikult õppida. Kui selleks muidugi tahtmist ja teadlikkust varuks on. See on Sinu otsustamise koht.

Puhkus ja asendaja

Täna on aga teemaks, kas inimene siiski suudab ühe või kahe nädala jooksul (tihti ei puhata 28 kalendripäeva järjest) end tööst välja lülitada. On suurepärane, kui Sul on puhkuse ajaks asendaja ent tihti teda pole. Sel juhul võib juba puhkusele minnes tekkida hirm, (enamasti on see alateadlik), et tööle tagasi minnes on postkast umbes ja töölaud piltlikult öeldes lookas.  Sellistes oludes on keeruline puhkusele keskenduda ja usaldada, et töö saab nii või teisiti tehtud (ja mitte rabeledes). Ent selline mõtteviis eeldab, et inimene on teadlik ja julgeb tunnistada, et ta mõtleb puhkuse ajal tööle ja tal on mure, mil moel tööl asjad edasi liiguvad. Tean, et see nõuab vahel ka julgust, et puhkuse ajal mitte tööasju teha. Kui ettevõtte kultuur on selline, et vaikimisi eeldatakse, et sa vaatad töömaile, siis on süütunne kerge tekkima. Siinkohal on oluline endale meelde tuletada, et see, kuidas puhata, on siiski ainult ja ainult Sinu enda vastutus.

Puhkus ja sotsiaalmeedia

Oled puhkusel ja skrollid sotsiaalmeediat ning tööandja või kolleeg (kes ei puhka), teeb tööalaseid postitusi. Sinu pilk jääb loomulikult siia pikemalt pidama ja mõttes oled Sa taas oma töö juures. Ja vaikselt tulevad meelde tegemised, mis enne puhkust pooleli jäid… taas oled puhkuselainelt töölainele suundunud. Sa ei pruugi seda ise märgatagi ja vahel ei taha inimene seda endale ka tunnistada (me oleme ju vastutustundlikud). Me oskame endale ju suurepäraselt asju ilusamaks teha ehk valetada.

Mis siis teha? See on taas valikute koht ja hea lahendus Sinu jaoks, on Sinu sees tegelikult olemas – ole tark ning kuula seda (mitte ära eira)!

Viis soovitust, mida puhkusel olles endale meelde tuletada

1. Ole teadlik, et Sina vastutad oma tervise eest! Puhkus on parim tee, kuidas Sa saad oma tervist hoida.
2. Luba tööandjal ja juhil vastutada – kui tööandja või juht ei mõtle läbi, kuidas ettevõttes asendamiste kord toimib ehk kuidas töö puhkuste ajal tehtud saab, siis on see nende vastutus.
3. Luba endal päriselt puhata ja palun tee seda ilma süüd tundmata! Vaatamata sellele, et koduses majapidamises ootavad mitmed tööd tegemist jne. Need tööd ei lõpe kunagi. Ent Sinu tervisel, nii vaimsel kui ka füüsilisel, on piirid ees.
4. Ole ennast armastav inimene mitte tubli töötaja! Kui Sa puhkuse ajal nii vilksamisi töömaile vaatad – kuna oled ju vastutustundlik töötaja, siis pea meeles, et oled vastutustundetu kindlasti ühe inimese – ISEENDA SUHTES.
5. Ole ennast armastav inimene ja mitte ainult tubli laps, lapsevanem, abikaasa, õde või vend! Võta puhkuse ajal teadlikult aega ka endale (mitte ainult oma perele) – meil kõigil on erinevad vajadused ning on hea kuulata ka ennast ning teha seda, mis just Sinule hingekosutust pakub. See on Sinu aeg puhkamiseks!

Kuula lisaks! Miks ja kuidas puhata?

The post Kas Sina oskad puhata? appeared first on Talentmill.

Vahel saab kõik alguse juhusest. Või vähemalt esmapilgul tundub see nii. Selline on ka minu ettevõtjaks hakkamise lugu. Saagu minu loost häid mõtteid ja julgustust see, kes täna kaalub – hakata ettevõtjaks või mitte… alati on olemas see „aga“ ning mitu põhjust, miks selleks praegu õige aeg ei ole. Ent vahel tuleb lihtsalt kuulata oma sisemist tarkust.

Märka võimalusi, mis peituvad raskes eluperioodis

Aasta 2014 algas minu elus kurva sündmusega. Raske haigus oli minu emast jagu saanud. Sellega seoses olin nädal tööst eemal. See nädal oli piisavalt pikk aeg selleks, et mõelda, kuidas minu elu edasi läheb? Otsisin vastuseid küsimustele – mida ma elus veel teha tahan? Milliste inimestega ma koos töötada ja toimetada soovin? Mis mulle elus rõõmu pakub? Nii nagu ikka endasse vaadates ja küsimusi esitades ette võib tulla, tulevad vastused, mis meid ennastki üllatavad. Minu peas  sündis otsus – lahkun palgatöölt. Põhjuseid selleks oli mitmeid ent peamine ikka enda rahulolematus olukorraga. Otsus oli tehtud ent mõningate asjaolude kokkulangemise tõttu lahkusin ma palgatöölt siiski alles pool aastat peale selle otsuse tegemist. Täna tean, et selle nädala jooksul jõudis minuni teadmine, et ma ei ole oma tööeluga rahul ja seda elu saan muuta ainult mina ise. Elu muutmiseks tuli hakata astuma samme, et liikuda minu enda soovitud suunas.

Ole valmis haarama võimalustest

Mul oli kindel plaan terve suvi puhata. See otsus ja teadmine andis jaksu edasi minna. Ent vahel ei lähe sinu plaanid täide või täituvad hoopis teised unistused. Sellised, mida sa ei ole julgenud tegelikult endale valjult välja öelda – hakata ettevõtjaks. Oled küll muude mõtete virrvarris vilksamisi mõelnud ent pole seda nii öelda tõsiselt vaagima-kaaluma asunud. Nii oli ka minuga.

Ma ei mäleta täpselt, kes kellele helistas. Ent peale ühte telefonikõnet, oma hea tuttava ja kunagise juhiga, olin saanud koostööpakkumise – sellise, mis unistuse kaunist suvepuhkusest automaatselt tahaplaanile lükkas. Tundsin, et see on minu võimalus – aidata suveperioodil (kus enamus Eestimaalasi puhkab) ühte personalimeeskonda värbamiste projektides ja teha seda ettevõtjana. See tundus parim variant võimalikest. Saan aru, et selline pakkumine tehti usaldusest minu vastu ja selle usalduse eest olen lõpmata tänulik tänaseni.  Registreerisin oma ettevõtte nädal hiljem, kui olin töölt lahkunud, juulis 2014. See teeb tänaseks juba 5 aastat, mis on omamoodi väike juubel värbamisfirmale Talent Mill😊.

Kõik tundus tuttav ent tegelikkuses oli kõik uus

Kuna olin aastaid personalivaldkonnas töötanud ja sealhulgas ka värbamisi teinud, siis tundus kõik justkui tuttav. Paraku nii see polnud. Minule oli see esimene kord, kus mul tuli otsida ja veenvalt kõnetada väga spetsiifiliste teadmiste ja oskustega insenere, keda tööturul nappis. Tagantjärele saan aru, et see algus oli veel kerge. Värbamisprojektid läksid aina keerukamaks ja alustasin rahvusvaheliste värbamistega. Väljakutseid minu senistele teadmistele ning oskustele jagus igaks päevaks. Samas on need väljakutsed mind ennast professionaalses mõttes ja inimesena väga arendanud. See on olnud keeruline, aga väga väärtuslik teekond igas mõttes.

Väljakutseid jagub igal sammul

Üheks esimeseks väljakutseks oli minu jaoks esimene inglisekeelne tööintervjuu, mille käigus kohtusin Hispaaniast Eestisse elama asuva professoriga. Intervjuul oli minu eesmärk kontrollida tema võimalikke teadmisi (kandidaadi hindamine) elektroonika ning IT valdkonnas ja seda olukorras, kus olin seda valdkonda sutsuke nii öelda nuusutada saanud. Täna saan aru, et see oli pea võimatu missioon, aga andsin oma parima. Tänaseks elab ja töötab too professor endiselt Eestis, samas ettevõttes juba viis aastat ja on karjääriredelil kiirelt liikunud. Meil  on olnud võimalus värvata nüüd juba tema meeskonda ägedaid insenere üle maailma. Värbajana toimetan maailmas, kus õpin iga päev ning see paneb pingutama ja endalt küsima – mida ma saan veel teha, et need sobivad spetsialistid rahvusvahelisel tasandil üles leida, välja valida ja ära hinnata  – selleks, et värbamine tulemuslik oleks.

Ressursside – raha ja aeg olulisus ettevõtluses

Kui ma ettevõttega alustasin, siis kiire alguse tõttu jäi mul äriplaan tegemata – värbamine oli tol hetkel prioriteet number üks. Usaldasin oma head suhet rahaga ja oma kliente. Tegin pool aastat kõvasti tööd (ületunde enda jaoks kokku ei löönud), pakkudes värbajana tulemuslikku värbamisteenust. Kuna mul ei olnud suuri kulusid, siis ühel hetkel oli ettevõtte pangakontol summa, millest alustades unistadagi ei osanud. Ressurss, mis avardas minu võimalusi ennast arendada. Enda tööandjana sain nüüd minna õppima seda, mida hing ihaldas ja võtta selleks aega. Oma tööajakava panin paika ise. Mul ei olnud enam vajadust istuda kellast kellani töötoolil. See  võimalus on muutnud väga palju minu suhtumist töö tegemisse tervikuna ja pannud mõistma, kui oluline on inimese jaoks paindlikkus ning usaldus töösuhetes.

Need viis aastat ettevõtjana on väga selgelt näidanud, et aastad pole vennad ja majanduskõver käib üles ning alla – mõjutades ettevõtja elu olulisel määral. Selline on elu. Samas, kui sa sellega arvestada oskad, siis on võimalik ka raskemad ajad (väike)ettevõtjana üle elada.

On suur vedamine/õnn, kui sinu kõrval on kolleeg, keda saab usaldada

Olen koostööd teinud erinevate inimestega ja kogenud, et ühega läheb koostöö sujuvalt, teisega nagu üle kivide ja kändude. Koostöö sõltub väga paljudest nüanssidest. Ent väikeses ettevõttes on see väga oluline, et inimeste väärtused on sarnased ja üksteist saab usaldada. Omavahelised kokkulepped peavad ja „õhus rippuvatest“ probleemidest räägitakse kohe. Selles olen väärtuslikke õpetusi saanud oma noorelt kolleegilt, kellega viimased 2,5 aastat oleme enamasti ühte jalga käinud. Mina annan temale kogenenumana vastu enda oskusi ja teadmisi personaliotsingu valdkonnas laiemalt. Nii me üksteist tasakaalustame.

Kokkuvõtteks – kas ma olen tehtud valikuga rahul ? Rahul, et hakkasin ettevõtjaks?

Jah. Ilma kahtluseta. Ma teen tööd oma tingimustel (Liisi Toom Persoonibrändi Agentuurist on sel teemal kirjutanud põnevaid ja kasulikke artikleid) ja tundega, et teen õiget asja ning koos inimestega, kellega on rõõm koostööd teha. Mul on väärtuslikku aega ja saan teha midagi koos oma pere ja kallite inimestega. Ma saan seda aega ise valida. Vastutan (võin kinnitada, et see ei ole alati kerge) ise oma elu ja töö eest. Õnn ei ole eesmärk, see on teekond, ka ettevõtluses.

Soovin teile ettevõtlikku ja rõõmupakkuvat teekonda!

The post Värbamisfirma Talent Mill 5 aastat ehk kuidas minust sai ettevõtja appeared first on Talentmill.

Oluliselt vähem on kirjutatud teemal, miks on sageli nii, et sisimas juba mõnda aega planeeritud muutuse sammu on raske ette võtta. Selles kirjatükis soovin teid, lugejaid, ärgitada mõtlema tagamaadele, mis võib olla see, mis takistab sind täna tegemast sammu, mis võib muuta sinu karjääri ja ehk koguni elu.

Kui oled mõelnud töökoha vahetusele või mõtisklenud, et tahaks oma elus muutust ette võtta, toomaks oma igapäevaellu rohkem rõõmu, siis on see lugu just sinule.

Võtan teemaks hirmu, mis kuulub paratamatult inimeseks olemise juurde ja mis on sageli meile suureks takistuseks valikute tegemisel. Hirm tuleb alati siis, kui oleme olukorras, millest me (veel) jagu või aru ei saa. Samm karjääris, kas siis edasi tänases valdkonnas, ettevõttes või hoopis mingi uus tee, on kahtlemata seotud  teadmatusega. Igasugune areng seondub hirmuga, sest see viib meid uutesse, senitundmatutesse situatsioonidesse, mida me pole varem kogenud ja milles me end seni pole proovile pannud.

Igal inimesel on oma isiklik, individuaalne hirmu vorm, nagu oma armastuse vorm. Hirm on olemas vaid teatud kindla inimese poolt läbielatuna – üks inimene kardab ämblikku, teisel on suur hirm üksinduse ees ja kolmandal on elu suurim hirm eksida, teha vigu. Igal inimesel on hirmuga oma lugu. Me usume illusoorselt, nagu oleks võimalik elada ilma hirmuta. Tegelikkuses mitte. Meil on võimalik vaid arendada hirmu vastas jõude: julgust, usaldust, mis aitavad meil hirmu vastu võtta, sellega tegeleda ja jagu saada. Kuigi hirm kuulub meie ellu, ei teadvusta me igapäevaselt, et meil on hirm.

” Ühelt poolt võib hirm meid aktiveerida, teiselt poolt halvata.”

Juhul, kui oled tegemas muutust karjääris või muud tähtsat otsust oma elus, on üheks võtmekohaks oma hirmude teadvustamine ja nende märkamine. Uuri (küsi endalt küsimusi), mis on hirmude tegelik sõnum sulle, mis on see, mida sa täna kõige enam kardad seoses plaanitava sammuga?

Teadlik lähenemine hirmule annab sulle võimaluse luua selgust mõtetes ja tunnetes. Hirmu vastuvõtt ja sellega toimetulek tähendab uut sammu arengus, muutes meid küpsemaks ja elukogenumaks. Seevastu hirmust ja sellega tegelemisest kõrvalehoidumine laseb meil stagneeruda, tõkestab arengut ning võib halvendada isegi tervist.

Olukorrad, kus me tööelu kontekstis hirmu tunneme võivad olla väga erinevad. See võib olla hirm, et ei leia uut ja sobivat tööd. See võib olla hirm sissetuleku vähenemise või kaotamise ees. See võib olla hirm selle ees, et meie oskused ning teadmised ei ole uude ametisse asumiseks piisavad. Või siis hirm koondamise ees.

Iga uus, tundmatu olukord, iga esmakordselt tehtav või läbielatav asi kätkeb endas uudsusevõlu, seiklushimu ja riskirõõmu kõrval ka hirmu. Kuna elu viib meid üha uuesti kokku uute, senitundmatute ja senikogematute olukordadega, on hirm meile pidavaks saatjaks. Kõige hõlpsamini jõuab ta teadvusesse meie arengu eriti tähtsates punktides, seal, kus tuleb lahkuda vanadelt, sissekäidud radadelt, toime tulla uute ülesannetega, läbi teha muutusi.

Ühelt poolt võib hirm meid aktiveerida, teiselt poolt halvata. Hirm on alati ohtude signaaliks ja hoiatuseks, samas kätkeb ta endas ajendit, nimelt impulssi enda ületamiseks. Jah, see nõuab julgust, usaldust nii keskkonna kui ka enda suhtes. Tean isiklikust kogemusest, et see ei ole lihtne – reeglina on lihtsam jääda tuntud ning turvalisse keskkonda. Samas kui meil on olemas teadmine, et on täiesti normaalne, et eksisteerivad  vanuse-ja arengukohased hirmud, mida terve inimene tunnebki ja millest ta üle kasvab, on oluliselt kindlam liikuda ka tundmatus suunas. Suunas, mis sulle päriselt huvi, rõõmu ning õppimisvõimalust pakub.

Märka seda, mis sinus hirmu tekitab, esita endale küsimusi ja ära karda vastuseid ning sul on võimalus teha oma karjääriplaane palju teadlikumalt ja julgemalt.

Autori märkus: blogiteksti koostamisel on kasutatud Fritz Riemann raamatut “Hirmu põhivormid”.

The post Hirm – võimalus või takistus karjääriteel? appeared first on Talentmill.