Alustame juba 28. korruse imelisest panoraamvaatest Tallinnale. Selline vaade paneb korraks lihtsalt seisma ja hetke nautima. Eile oli selleks ka imeliselt vaikne ja ilus ilm.

Aga veel rohkem jäi mulle silma see, kui läbimõeldud võib üks töökeskkond olla. Ruumid, kus saad keskenduda või kolleegiga maha istuda ja rääkida. Võimalused ennast tööpäeva jooksul liigutada. Valgus, materjalid, mööbel – ja need kõige väiksemad detailid, mida võib-olla esmapilgul ei märkagi.
Kõik tundub olevat läbi mõeldud. Ja siis veel kord läbi mõeldud.

Mina töötan igapäevaselt peamiselt kodukontoris. Mulle meeldib selle vabadus, vaikus ja võimalus oma päeva ise kujundada.
Aga seal ringi vaadates tekkis korraks tunne:
Kui äge on ikka ka kontoris tööd teha, kui kontor on loodud nii, et sa päriselt tahad sinna tulla.

See pani mind mõtlema, et töökeskkond ei ole lihtsalt laud, tool ja arvuti.
See on osa sellest, kuidas inimene ennast tööl tunneb. Hästi loodud töökeskkond annab inimesele ka ühe vaikse sõnumi: sinu heaolule on siin mõeldud.
Kas mul on siin hea olla?
Kas ma saan keskenduda?
Kas mul on võimalus kolleegidega päriselt kokku saada ja suhelda?
Kas see keskkond annab mulle energiat või võtab seda?

Me räägime palju paindlikust tööst, kodukontorist ja sellest, mitu päeva peaks inimene kontoris käima. Aga võib-olla tasub vahel küsida hoopis:
Milline peab olema kontor, et inimene tahaks sinna tulla?

Swedbanki uut kontorit vaadates sain sellele küsimusele päris hea vastuse.
Ja mina, veendunud kodukontoris töötaja, mõtlesin 28. korrusel Tallinna panoraami vaadates:
Siin võiks küll ühe tööpäeva teha.
🙂
Aitäh, Terje Sosi Swedbank Estoniast, et külla kutsusid!

The post Kui palju mõjutab meid tegelikult keskkond, kus me töötame? appeared first on Talentmill.

See rahvusvaheline värbamisprojekt on mulle eredalt meelde jäänud. Kandidaat oli pärit teiselt poolt maakera ning jõudis minu töölauale Läti kaudu, kuna tema abikaasa on lätlanna. Tema ekspertsus oli seotud väga spetsiifilise valdkonnaga – kosmosetehnoloogiaga. See tähendas, et lisaks rahvusvahelisele sihtotsingule pidin hindama, kas tema kogemus, teadmised ja mõtteviis vastavad kliendi ootustele ning kas tegemist on kandidaadiga, kes suudab selles rollis pikaajaliselt edu saavutada.

12 aastat hiljem on see inimene endiselt samas ettevõttes.

Värbajana ei juhtu just sageli, et saad rohkem kui kümme aastat hiljem oma töö tulemusele tagasi vaadata – nii pikad töösuhted on täna pigem erand.

Kõige olulisemaks peab ta ettevõtte inimlikku suhtumist. Organisatsioon ei piirdu ainult tavapäraste tööandja kohustustega, vaid püüab päriselt oma inimesi toetada ja neist hoolida. Just empaatia ja inimlikkus on olnud peamised põhjused, miks ta on otsustanud jääda. Tean, et selles ettevõttes on siiani juhid, kes peavad inimeste arengut ja heaolu sama oluliseks kui tulemusi.

Olulist rolli mängib ka valdkond ise – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Ta näeb, et tema töö on endiselt tähendusrikas ning sellel on mõju ühiskonnale laiemalt. Lisaks on ettevõte pakkunud talle võimalusi õppida, areneda ja võtta vastu uusi väljakutseid.

Kui küsisin, mida ta oma tööandja juures kõige rohkem väärtustab, tõi ta välja vastutuse võtmise ja läbipaistvuse. Tema sõnul ei ole ettevõte alati olnud muutuste elluviimisel kõige kiirem, kuid oluline on see, et vigasid tunnistatakse ning nendest õpitakse. Soov muutuda ja paremaks saada on organisatsioonis päriselt olemas.

Ka täna motiveerib teda kirg oma töö vastu ja ta näeb enda jaoks arenguvõimalusi ning kogeb, et tema panust väärtustatakse.
Sellised lood näitavad, kui oluline on lisaks oskustele hinnata ka inimese motivatsiooni, väärtusi ja sobivust organisatsioonikultuuriga. Just need tegurid mõjutavad kõige rohkem töötajate hoidmist ja pikaajalist edu.

Just selliste lugude pärast usun, et värbamine on palju enamat kui CV-de ja ametikirjelduste kokkuviimine. Hea värbamispartner aitab leida inimese, kes sobib nii rolli, meeskonda kui ka organisatsioonikultuuri.
Värbajana pani see vestlus mind taas tõdema – põhjalik ja teadlik värbamine ühendab inimese ja organisatsiooni viisil, mis loob väärtust mõlemale poolele ka aastate pärast.

12 aastat hiljem on see lugu eelkõige mulle endale meeldetuletuseks, et kõige tulemuslikumad ja rõõmupakkuvad värbamised sünnivad siis, kui oskad hinnata nii inimest kui ka organisatsiooni tervikuna.

Kui pikk on sinu kõige pikem töösuhe? Mis motiveeris sind pikalt ettevõttesse panustama?

The post Värbasin ta 12 aastat tagasi. Ta töötab seal siiani. Miks? appeared first on Talentmill.